Kui Tallinnas saab sõjaohu korral varjuda näiteks vanadesse Bastioni käikudesse või maa-alustesse tunnelitesse, siis Tartus selliseid maa-aluseid käike või parklaid avaliku sektori käes pole. Seega tuli vaadata mujale.

Tartus sai esimese varjendimärgistuse Herbert Masingu kooli sportimiskorrus. Koolid on sobivad kohad, sest pakuvad kiiret varjumiskohta õpilastele, teiseks saavad sinna lihtsasti ka tänaval liiklevad linlased.

"Tegelikult on kõige tähtsam see, et oleks tegemist ruumidega, mida iga päev kasutatakse muul otstarbel. Kui me jätaksime sellised varjendid, millel mingit muud otstarvet ei ole, siis on pigem oht, et ühel hetkel, kui neid vaja on, seisavad nad halvas olukorras, nad on kasutuskõlbmatuks muutunud nagu vanade varjenditega Eestis toimunud on," selgitas päästeameti lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.

Kokku on praegu leitud Tallinnas 26, Tartus 18 ning Pärnus kuus varjendiks sobivat kohta. Tartus on lisaks koolidele varjendiks märgitud ka näiteks Vanemuise väikese maja kelder ning Püssirohukelder.

Kokku mahuks tartlasi praegu linna varjenditesse paar tuhat. Mahtu loodetakse suurendada erasektori abil, näiteks nagu Pärnus on juba ametlikuks varjumiskohaks ka Port Arturi ostukeskused.

"Päris selge on, et kui Tartu linn ehitab uusi ühiskondlikke hooneid, siis ka nende hoonete puhul tuleb kindlasti varjumiskoha võimekusega arvestada. /.../ Me oleme päästeametiga teinud koostööd selles osas, et kui südalinna kultuurikeskuse projekteerimine algab, siis nii olulises kohas nagu südalinnas peab kindlasti olema ka varjumiskoha võimekus," rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.

Sõjaohust hoiatamiseks ning inimeste varjendisse suunamiseks peaks aasta pärast valmis saama ka üle-eestilised sireenisüsteemid.