Vene Föderatsioonil on Märgi sõnul sõjaliselt Ukrainas jätkuvalt kolm suur eesmärki: Luganski ja Donetski oblasti hõivamine, maismaakoridori hoidmine Krimmi poolsaarega ja mereblokaadi jätkamine Musta mere loodeosas.

Viimastel nädalatel on Venemaa suunanud sõjalise pealetungi Ida-Ukrainas Severodonetski ja Popasna rindelõigule. Samal ajal on rinne põhja ja lõuna rünnakusuundades põhimõtteliselt seisnud.

"Severodonetskis ja Popasnas on Venemaal suur kaugtule ja ründelennukite ülekaal ja see näitab veelkord, et Ukraina vajab kiiremalt ja suuremas koguses lääneriikidelt pikema maa ja kaugtulesüsteeme, et ühelt poolt Vene suurtükituli maha suruda ja teisalt ise järk-järgult initsiatiivi haarata," lausus Märk.

Ukraina kindralstaabi andmetel on Vene vägesid saatnud viimastel päevadel osaline edu Lõssõtšanskist loodes olevas naftarafineerimistehase piirkonnas ning tõenäoliselt on nende eesmärk lähiajal Lõssõtšanski linn lõuna- ja läänesuunal sisse piirata.

"Kõige aktiivsema rindelõigu kohta võib kokkuvõtteks öelda, et tegu on jätkuvalt Vene Föderatsiooni lokaalse ja taktikalise eduga, mis pole vähemalt antud hetkel otsustava iseloomuga sõja lõpptulemust silmas pidades," sõnas kolonel.

Vägede koondumine kitsale rindelõigule on tema sõnul jätnud teised suunad nõrgemaks ning avanud Ukraina vägedele võimaluse lokaalseteks vasturünnakuteks ja alade tagasihõivamiseks strateegiliselt väga olulistes piirkondades.

Neljapäevast teadet, et Venemaa on oma väed Maosaarelt tagasi tõmmanud, nimetas Märk tähelepanuväärseks.

"Selle on põhjustanud Ukraina raketi- ja suurtükirünnakud antud saare vastu," lausus ta. "Samal ajal ei lõpeta saarelt tagasitõmbumine kindlasti Musta mere blokaadi, kuna Vene Föderatsioon omab jätkuvalt maal paiknevaid laevatõrjeraketisüsteeme nii Krimmi poolsaarel kui Hersoni oblasti lääneosas ja jätkuvalt ollakse võimelised Ukraina militaar- ja tsiviillaevu sihtmärgiks võtma ja blokaadi jätkama."

Märgi hinnangul toimub Ukrainas mõlemalt poolt teatud mõttes sõjaga kohanemine. Venemaa on muutnud taktikat, kontsentreerinud palju kaugtuld ja üksusi kitsastele rindelõikudele, mis on neil lõikudel ka lokaalset edu toonud. Samal ajal kasvab Ukraina võimekus, aga veel on vaja kannatust.

"Väljakutse on see, et Ukraina läheb sõjaolukorras üle Lääne tehnoloogiale, mis eeldab ka Lääne protseduure, taktikat, relvaliikide koostööd ja see võtab aega. Näiteks mitmikraketiheitja Himars kasutuselevõtmine eeldab head sihtmärkide luuret, õhutõrjet ja toimivat logistikaketti, et raketid lendaksid õigel ajal ja õiges kohas," tõi ta välja. "Samuti Ukraina formeerib palju üksusi, aga neil on suur puudus varustusest."