Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oderi sõnul oli naine neljapäeval Russalka juures Pirita rannas. Algul arvas ta, et astus klaasikillule, kuid siis märkas oga ning seejärel kerajat mustjat olevust. Fotot ta ei teinud.

"Inimesel on jalas okkad olemas, teevad valu praegugi. Saatsime ta EMO-sse. Valu on torkav ja hooti," rääkis Oder reedel ERR-ile.

"Saan öelda, et see täenäosus, et elus merisiilik on Eestisse sattunud ja suudaks siin ellu jääda ja paljuneda, on praktiliselt nullilähedane," ütles merebioloog Jonne Kotta.

Temperatuur tema sõnul kindlasti piiriks ei ole. Merisiilikud elavad Põhjameres, Norra meres, Arktikas, Antarktikas ja troopikas.

"Ainuke asi, mis neid piirab on soolsus," lausus Kotta. Taani väinades, kust merisiilik pärineda võib, on soolsus 15, kuid Pirita rannas umbes viis promilli.

Kõikidel taimedel ja loomadel on rakukest, mis laseb läbi vett, aga ei lase läbi soolasid.

"Kujutame nüüd ette, et toome merisiiliku kolm korda soolasemast veest meie vette," rääkis Kotta. "Magedam vesi hakkab liikuma raku sisse, kus sooli on rohkem. Ja kui loom ei suuda seda liigset vett rakkudest välja pumbata, lähevadki tema rakud plaksuga lõhki – loom sureb ära."

Suures plaanis on kahte tüüpi loomasid. Need, kes suudavad vett rakkudest välja pumbata ning need, kes ei suuda. Merisiilikud ei suuda – neil ei ole seda pumpa. Ka kiire kohastumine ei ole Kotta sõnul võimalik.

Merisiilikud ei suuda elada magedamas vees kui 15 promilli. Sellised tingimused on Läänemeres ainult kõige läänepoolsemates osades Taani väinades – Kattegatis ja Skagerrakis. Ja ka nendes tingimustes sureb enamik merisiilikute vastseid ära.

"Kujutage ette, kui merisiilik peaks meile sattuma, kus soolsus on veel mitu korda madalam, siis see, et nad siin ellu jääksid on ütlemata ebatõenäoline," ütles Kotta.

Teooriaid on kolm

Kotta sõnul on kõige tõenäolisem, et loom pärines kruiisilaevalt.

"Olen korduvalt rannas ise näinud ning mind on ka teavitatud, et Tallina lahe kaldalt ja Muuga lahe rannikult on leitud suuri surnud krabisid," rääkis Kotta. "Need on enamasti need liigid, mida süüakse. Kas siis kogemata või nimelt on visatud üle parda ja siis hoovus toob neid kaldale. Ja inimesed küsivad, kas see on võõrliik või kes see on."

Seega võis tegu olla nii krabi kui ka merisiilikuga, kes toidujäägina merre heideti.

Ka hooletu inimene võib süüdi olla. "Keegi lihtsalt, ütleme mitte väga keskkonnateadlik akvarist, on puhastanud oma akvaariumit," ütles Kotta.

Tema sõnul püsib surnud loom vees tükk aega.

Kolmas variant on, et merisiilikut meenutas taimne või loomne pusa.

"Teinekord mingisugused tükid satuvad kokku ja võivad meres moodustada ümmargusi kerasid," rääkis Kotta. "Meil siin rannikumeres on hästi palju ogasid, mis võivad pusadesse sattudes tekitada tõesti välimuselt sellise merisiiliku mulje. Selline kerajas ja ogad ka sees."

Samas tekitavad taolised moodustised pigem Lääne-Eestis saarte kandis.

Mürgistusteabekeskus soovitab rannas tähelepanelik olla

Mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oderi sõnul kirjeldas kannatanu just sellist isendit, nagu Taanis nende kolleegid alates 2018. aastast täheldanud on.

Terviseameti inspektor käis reede hommikul Pirita ranna läbi, kuid siilikuid ei märganud. Oderi sõnul tasub rannas siiski ettevaatlik olla, eriti lastega.

"Kui keegi näeb, saatke meile pilt," ütles Oder. "Kui astute peale ja valu kestab kauem kui mõni tund, siis maksab pöörduda EMO-sse, et need ogad tuvastada ja välja võtta."

Vastuse võib anda jalast leitud okas

Jonne Kotta ei välista, et tegu võis olla merisiilikuga, aga kui oli, siis tõenäoliselt surnud. Kui siilik oleks kinnitunud laevale mõnes Taani väinas, siis pika vahemaa tõttu oleks ta siia jõudes juba surnud.

Ka see ei ole variant, et loom jõudis Eesti vetesse tankerite ballastveega, sest Kotta sõnul jäävad vett pumbates mereloomad mahutite põhja.

Mereökoloog Ivan Kuprijanov ütles, et kui see üks isend tõepoolest elab, siis ta ennast ise viljastada ei saa, sest merisiilikud on lahksugulised.

Siiani teadaolevat ei leidu ühtegi merisiiliku liiki, kes suudaks 15 promillist allapoole minna, siia Läänemere põhiossa.

"Samas on see loodus. Et me praegu ei tea, ei tähenda, et sellist looma ei pruugi maailmas olla," lausus Kotta, "Kõike ei ole ju ära uuritud. Hetkel on maailmas ligi 950 liiki merisiilikuid."

Kuprijanovi sõnul meritähti, -purasid ega ka meduuse Eestisse kindlasti saabumas ei ole.

"Meie ainuke oht on sinivetikad," ütles ta.

Võõrliikide invasiooni paanikaks põhjust ei ole rääkis Jonne Kotta. "Kui oleks olemas selline merisiiliku liik, kes suudab Läänemerre tulla, siis ma eeldan, et me oleks sellest kuulnud juba Poolast, Rootsist," lausus ta.

Spetsialistid ütlesid, et vastuseid võib anda kannatanu jalast tulnud okas.