"Kui me räägime toidukaupadest, siis rahaliselt on käibekasv olemas, aga mahuliselt räägime tegelikult langusest. Mais konkreetselt oli see -1,4 protsenti, aprillis oli see -4. Ehk kaks viimast kuud on mahuline müük alla eelmise aasta taseme," rääkis Anderson.

Tavaliselt toidukaupluste käibe jaoks hea jaanipäev oli Andersoni sõnul tänavu samal tasemel eelmise aastaga. "Siin tuleb võrrelda pühade paiknemist ja ilma. Ilm meid alt ei vedanud, sestap oli baas juba kõrge. Keskeltläbi kasvas müük viie-kuue protsendi võrra. Aga jällegi, see on rahaline kasv, kui läheme tükimüügi juurde, siis valdavas enamikus gruppides jäi käive vähemalt langusesse," ütles ta.

Paljude toodete, näiteks liha müügi puhul, on oluline mõjutaja ilm, mis oli enne jaanipäeva tavalisest jahedam. "Mai ja juuni kuni jaanipäevani ei pakkunud häid võimalusi grillimiseks," ütles Anderson.

Kala tarbimine on läbi aasta olnud eelmise aastaga võrreldes märkimisväärses languses ning tänavu jõudis seda ka jaanipäeval inimeste lauale vähem.

Lidli sisenemine jaeturule hinnakasvu ei pidurdanud. "Hinnatõus ei alga jaekaupmeeste poolt hindade tõstmisest, vaid tootjapoolsest hinnakasvu sisendist. Siin ei ole väga määrav roll Lidlil, kes ei müü kodumaist toodangut niivõrd palju, tema tooted on hoopis teistelt turgudelt ja teiste mahtudega hangitud. Sestap pole pilt võrreldav," rääkis Anderson.

"Eks kindlasti mingi käibe ümberjagunemine on toimunud, aga tänaste poodide arvuga ei ole selle mõju väga märkimisväärne. Selge on see, et kogutarbimist ta kasvatanud ei ole ja võib-olla selle kaheksa poega on need mõjud pigem väiksemad, aga need on olemas," ütles Anderson.

Kiire inflatsioon on langetanud inimeste reaalset sissetulekut. Andersoni sõnul on igas igapäevastes tootegruppides olemas ka odavamad tooted. "Võib-olla on natuke veider situatsioon, et varasematel kriisi alguskuudel oli näha, kuidas keskmisest kõrgema hinnaklassi toodete nõudlus pidurdus, see kord saame öelda, et esialgu see välja ei paista, kuigi mõned mustrid on. Kuigi näiteks jaanipäeval oli näha, et kui midagi on eelmise aastaga võrreldes oluliselt odavam, siis seda osteti oluliselt rohkem," rääkis ta.

"Mis valmistoitudesse puutub, mugavustootegrupp, aga täna lisakulutused, mis tuleb ise söögi tegemisele teha, kaaluvad selle ikkagi üles. Võib-olla aeg ja energiaressursid, mis tuleb kulutada, on suuremad kui aasta-kaks tagasi," ütles Anderson, lisades, et näiteks pagari- ja kondiitritooteid saadab edu.

Anderson märkis, et praegu on ainest teraviljahindade kasvuks ja sügisel oodatakse ka energia hinnakasvu. "Saan öelda, et aasta lõpuni tuleb kindlasti silmitsi seista inflatsiooninäitajatega skaalas 15-20 protsenti, siin midagi ei muutu. Toidukaupade hinnakasvu foon jääb samuti kuskil 15 protsendi peale."

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 920 miljonit eurot, mis on püsivhindades kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Toidukaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes ühe protsendi võrra.

"Müügitulu kasvu mõjutasid mais enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügitulu kasvas 2021. aasta sama kuuga võrreldes kaheksa protsenti," ütles statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes kolm protsenti. Enim ehk 27 protsenti suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil.

Müügitulu vähenes 12 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, üheksa protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning neli protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.