Kiirabi: eestimaalased saavad kuumaga hakkama

Kiirabi.
Kiirabi. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Kuigi erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) pöördumine kuumalaine ajal kasvas, ei ole meditsiinitöötajate sõnul Eesti inimeste terviserikked ebaharilikult kriitilised.

Tallinna kiirabi vanemarsti Riina Räni sõnul on kuumast tingitud terviseprobleemid, nagu vee- või soolapuudus organismis küll päevakorras, kuid enneolematut traagikat ta ei näe.

"Suurem probleem on just see pikalt kannatamine, et ei saagi üldse maha jahtuda – selline kurnatus, see on prevaleeruv," ütles Räni ERR-ile.

Tema sõnul on kõige suuremas ohus need inimesed, kes peavad 30 kraadiga füüsilist tööd tegema, näiteks asfalti panema. "Neil on põhitegijaks soola puudus organismis, mis vett sees hoiaks," rääkis Räni. "Kuuma käes kannatavad ka meie endi töötajad, autos on ju 50 kraadi sooja ja kostüümid on meil aastaringselt ühesugused."

Veepuudus aga ohustab pigem eakaid. "Dementsed vanemad inimesed ei tule selle pealegi, et peab vett jooma," sõnas vanemarst.

Üks grupp inimesi, kes tema sõnul kergesti üle kuumeneda võivad, on kodutud. Üldjuhul on aga rahvas tähelepanelik ning kutsub abivajajatele kiirabi.

Räni sõnul ei salli loodus tühja kohta, ka meditsiinis. Kui koroonast on paus, siis tuleb kuumus ja siis tulevad uued narkootikumid. Seega on sõltumata kuumalainest kiirabil tööd alati.

Morfiinist kaks korda kangema metonitaseeni üledoosi on Räni sõnul Tallinnas juba mõned inimesed surnud. "Töötan 40 aastat kiirabis. Kui vanasti olid narkomaanid ikkagi noored inimesed, siis nüüd on ka 65-sed õppinud mehed," lausus Räni.

Tartu

Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini arsti Kuido Nõmme sõnul on kuumalaine algusest, mis langes sel aasta kokku suve algusega, EMO-sse pöördumine järsult tõusnud. 

"Kui tavaliselt pöördub [päevas EMO-sse] 120–130 patsienti, siis pühade ajal ja nendele järgnevatel päevadel kasvas see 170-ni," ütles Nõmm.

Samas tõuseb tema sõnul EMO koormus jaanide ajal nagunii, välitemperatuurist sõltumata.

Nõmm lisas, et konkreetse kuumarabanduse diagnoosiga patsientide saabumine Tartu EMO-sse ei ole jaanuariga võrreldes märkimisväärselt tõusnud.

Tartu kiirabi juhatuse esimees Veronika Reinhard rääkis, et Lõuna-Eestis midagi hullu ei ole. Inimesed on teadlikud ning oskavad vältida otseseid kuumakahjustusi.

"Kindlasti on väikelapsed ja eakad rohkem ohustatud," ütles Reinhard. "Vanemate inimeste puhul on krooniliste haiguste ägenemise oht, kuid midagi drastilist ei ole meil olnud."

Reinhardi andmeil ei ole uus opiaat veel nendeni jõudnud: "Lõuna-Eestis on üldse narkootikumidega paremini, meie näeme väga harva mõnda narkootikumide üledoosiga kannatanut."

Võru

Pöördumiste arv Lõuna-Eesti haigla EMO-sse on tõusuteel pühadest saadik, kuid konkreetselt kuumarabanduse diagnoosiga on praegu vaid üks patsient.

"Kiirabi väljakutsete arv ei ole märkimisväärselt kerkinud. Kutsete arv oli küll suurem, kuid pühadeajal ongi nii," rääkis Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel.

Ka suremusnäitaja ei ole võrreldes eelnevate perioodidega Lõuna-Eesti haiglas muutunud.

"Aga kauem kestva kuumusega võivad mitmete krooniliste haigustega inimestel terviseprobleemid ägeneda küll. Ennekõike võivad süveneda südame- ja neerupuudulikkus," lausus Abel.

Eakamad inimesed ei tarbi tema sõnul piisavalt vedelikku ja satuvad seepärast just suvel neerupuudulikkuse süvenemisega haiglaravile.

"Samas ei tohi ka mageda vee joomisega liialdada, see võib omakorda terviseprobleeme tekitada," ütles Abel.

Siiski on vanemad inimesed kogenumad ja hoiavad kuumal päeval varju. Ohus on tunde lauspäikese all liikuvad lapsed ja noored.

Viljandi

Viljandi haigla EMO vastutava õe Gertu-Liis Henga sõnul on töökoormus suvele omaselt tõusnud ning pöördumisi erinevatel põhjustel esineb märksa rohkem kui tavaliselt.

Samas võtsid Viljandi haigla arstid EMO-sse ainult ühe raskekujulise päikesest tingitud ülekuumenemisega patsiendi. Otseselt kuumarabandusse keegi surnud ei ole.

Viljandi haigla diagnostikakliiniku juhi Mati Kallase andmetel suri juunis Viljandi haiglas 33 patsienti. Võrdluseks, aprillis suri 17 ning mais 23 inimest.

"Haiglas surnud isikute suremust kuumalainega otseselt seostada ei saa. Samas on üldteada, et liigne kuumus mõjub koormavalt kroonilistele südame- ja kopsuhaigetele," rääkis Kallas.

Statistikaameti andmetel suri juuni teisel nädalal 292, kuid kuu kolmandal, kuumuse ja jaanide nädalal 331 inimest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: