Karis kritiseeris Kallase NATO-teemalist avaldust

Foto: Siim Lõvi /ERR

President Alar Karis kritiseeris Vikerraadio saates "Välistund" peaminister Kaja Kallase avaldust, milles ta ütles, et Venemaa rünnaku korral häviks tõenäoliselt kogu Eesti riik ja rahvas. Karise sõnul ei olnud sellise avalduse tegemine vajalik.

Kaja Kallas kritiseeris jaanipäeva ajal The Financial Timesis ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks. Peaminister ütles ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. 

"Kui küsida minu käest, kas mina oleksin sellise jutuga välja tulnud, siis ma ei oleks kindlasti seda teinud, sest ma ei poolda seda ideed, et me püüame lahendada mõningaid küsimusi läbi meedia, samal ajal, kui oli teada, et need dokumendid olid juba enam-vähem vormistatud," kommenteeris Karis.

"Lugedes ka Jens Stoltenbergi kommentaari järgmisel päeval selles samas ajalehes, siis oli selgelt tunda, et ta oli natukene häiritud sellest. Sellised asjad ikkagi püütakse lahendada laudade taga kahe- ja mitmepoolsetel kohtumistel. Ma arvan, et enamus, mida Eesti ja idapoolsed riigid soovisid, oli seal dokumentides juba olemas," lisas ta.

Karis märkis, et kuigi alles hiljuti oli veel vaja rõhutada, et Eesti vajab lisajõude ja lisarahastust kaitseväele, siis tuleb ka arvestada, et iga selline jõuline väljaütlemine sõjaohu teemal kahjustab kindlasti investeeringuid.

"Tuleb rõhutada, et Eesti on ohutu paik, kuhu saab investeerida, seda enam, et otsest ohtu täna ju Eestile ei näe. Ja Venemaal ei ole ka võimekust seda kõike hetkel sõjaliselt teha," sõnas Karis.

Karis avaldas arvamust, et kineetilise sõja ohtu lähiajal Eestile ei ole. Presidendi sõnul on Eesti praegu rohkem kaitstud kui Soome ja Rootsi.

Karis ütles, et Eesti läks NATO tippkohtumisele küsima julgeolekutagatist, sest sõja ärahoidmiseks Balti piirkonnas ei piisa Eesti enda kulutustest ja Eesti inimeste ning kaitseväe tõhusast tööst. "Me paratamatult vajame suuremate riikide abi," sõnas ta.

"See soov oli, et siin ida poole peal oleksid suuremad kaitsejõud, mida NATO tagaks ja ma arvan, et selle raamistiku me saime. Oluline on ka see, et NATO dokumentides on nüüd selgelt sõnastatud, kust see oht Euroopale tuleb," lausus Karis.

Karis rääkis, et praegune julgeolekuolukord Euroopas nõuab riikidelt majanduslikus mõttes pisut vaesema elu elamist.

Ukrainas vaherahuni jõudmist Karis praegu lahenduseks ei pea. "See on ainult aeg selleks, et Venemaa saaks edasi liikuda või uuesti kuskilt mõne tüki hammustada," ütles ta.

"Kui vaherahu tekitab järjekordse külmutatud konflikti, siis on see väga suur oht kogu Euroopa julgeolekule. Ajalugu on näidanud, et võetakse aega ja tullakse uuesti," sõnas Karis.

Täielikku suhete katkestamist Venemaa ja lääne vahel Karis õigeks ei pea, aga see ei peaks toimuma riigijuhtide tasemel. Eesti suursaadiku töö jätkamist Moskvas peab Karis vajalikuks.

"Senikaua kuni see on võimalik, senikaua tuleks seda teha. See oli ka üks põhjuseid, miks Vene suursaadik sai siia minu poolt akrediteeritud. Et ei tekiks olukorda, et meie suursaadik kutsutakse sealt ära. Informatsiooni kindlasti koguda saab ja see töö ka käib. See on jälle üks kanal, et tabada natukenegi ära, mis toimub, kasvõi meelsust rahva seas," rääkis Karis.

Rääkides sanktsioonidest Venemaale ütles Karis, et nende täitmist tuleb tähelepanelikumalt kontrollida. "Peakski vaatama, kas kuskilt ei tilgu jälle naftat või muud toorainet. Me peaksime need sanktsioonid täitma ja hindama, milline on pikem mõju. Mõnel sanktsioonil võib-olla ei olegi mõju, siis äkki see sanktsioon üldse ära võtta," arutles Karis.

"Enne kui midagi uut peale keerama hakata, vaataks korra otsa, mis töötab ja mis töötama hakkab," lisas president.

"Vaja on hästi toimivat valitsust"

Karis rääkis, et näeb pingete kasvamist seoses pikale venivate koalitsioonikõnelustega, julgeolekuohtu president veel siiski ei näe.

"Ta hetkel ei ole julgeolekuoht, aga ta võib muidugi muutuda. Valitsus meil ju on, aga hästi toimivat valitsust kindlasti ei ole ja ma arvan, et see ongi oluline, et see just tuleks, sellepärast, et need küsimused, mida valitsus peab hakkama juba täna lahendama võimalikult kiiresti – olgu see inflatsioon või küttehinnad, kas meil tuleb LNG-terminal jne. Need on asjad, mis peaks praegu töös olema. Ma saan aru, et ametnikud teevad oma tööd, aga siin on vaja selgeid poliitilisi otsuseid ja neid on vaja juba praegu läbi rääkida," sõnas Karis.

"Inimeste rahulolematus, et meil ei ole valitsust kokku pandud, on juba mõnes mõttes ise julgeolekurisk," lisas ta.

Karis märkis, et ametisse nimetatavad ministrid peaksid olema oma valdkonna asjatundjad, aga kogenud ka poliitiliselt.

"Mõlemaid oskusi on ministril vaja. Väga hea spetsialist ei pruugi selles poliitilises virvarris üldse hakkama saada. Pink peab olema piisavalt pikk, kelle hulgast valida ja mina loodan, et need ministrid, kes paika saavad, on ühelt poolt asjatundjad ja teiselt poolt ka asjatundjad poliitikmaastikul," lausus Karis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Intervjueeris Indrek Kiisler

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: