Peaminister ütles kolmapäeval ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks.  Kallas märkis, et Venemaa invasioonist Ukrainasse on möödas juba rohkem kui 100 päeva. 

"Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurust, siis see tähendaks meie riikide ja kultuuri täielikku hävingut," ütles Kallas. 

"Need, kes on käinud Tallinnas ja tunnevad meie vanalinna ja selle sajanditepikkust ajalugu, see kõik oleks kaardilt pühitud, sealhulgas meie inimesed, meie rahvas," lisas Kallas. 

Kallase sõnul panid Vene väed Butša veresauna toime 80 päeva pärast invasiooni algust.

"Nüüd näevad kõik, et see tripwire'i kontseptsioon tegelikult ei tööta," ütles Kallas.

Järgmisel teisipäeval toimub Madridis NATO tippkohtumine. Allianss arutab seal oma idatiiva kaitsmist. Selle raames arutavad NATO riigid ka Baltikumi paremat kaitsmist. Tallinn tahab, et NATO saadaks Eestisse rohkem sõdureid. 

Kallase sõnul on ta suhelnud ka Eestis baseeruvate liitlassõduritega. Peaministri sõnul sõduritele ei meeldi see idee, et praeguste plaanide kohaselt saaksid nad Venemaa invasiooni korral surma.

"Neile ei meeldi see mõte, et nad peaksid surema," ütles Kallas. 

Kallas tahab, et igasse Balti riiki tuleks vähemalt 20 000 – 25 000 NATO sõdurit. See siiski ei tähenda, et kõik välismaa sõdurid peaksid alaliselt Eestis asuma. 

Berliin on teinud ettepaneku, et enamik sõduritest asuks Saksamaal ja suudaksid lühikese etteteatamise korral liikuda Baltimaadesse. 

Kallase sõnul on kõige tähtsam, et Eesti suudaks end kohe kaitsta. "Peaasi, et need plaanid annaksid tulemuse, nii et suudaksime end kaitsta juba esimesest päevast peale," märkis Kallas. 

Kallas rõhutas samuti, et Eesti on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise suurim toetaja. 

Kallase intervjuud kommenteeris Financial Timesile ka NATO ametnik. 

"Alliansil on olemas plaanid liitlaste kaitsmiseks, kuid me ei lasku kunagi operatsioonide üksikasjadesse. Peasekretär tegi selgeks, et heidutuse ja kaitse tugevdamine on järgmisel nädalal tippkohtumise üks tähtsamaid otsuseid," ütles ametnik. 

"Teeme rohkem, et suudaksime tagada liitlaste territooriumi kaitsmise, igal ajal ja mis tahes ohu eest. Kohandame NATO vägede struktuuri, suurendades valmisolekus vägesid. Meil saab olema ka rohkem ettepoole liigutatud vägesid, et tugevdada lahingugruppe idatiival," lisas ametnik.