Euroopa Liit kavatseb 2035. aastaks viia sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO₂ heite normid nullini. See tähendab, et uusi sisepõlemismootoriga sõidukeid pärast 2035. aastat Euroopa Liidus enam ei müüda. Eesmärk on CO₂ heitkoguste vähendamine ja kliimaeesmärkide saavutamine 2055. aastaks.

"Vahetevahel tundub, et Euroopa Komisjoni soov, kui see Fit for 55 eelmise aasta sügisel välja toodi, on Euroopa autotööstus põhja lasta, sest mujal maailmas need normid ei ole nii ranged," kommenteeris autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Arno Sillat.

Kuna uute bensiini- ja diiselsõidukite müük 2035. aastast lubatud ei ole, tuleb vaadata elektriautode poole. Arno Sillati sõnul on Euroopas praegu üle 300 miljoni sõiduki, millest ühe protsendi moodustavad elektrimootoriga sõidukid. Transpordiameti andmetel on 1. juuni seisuga Eestis registreeritud 2932 elektriautot. See moodustab ligi 0,3 protsenti Eesti sõiduautodest.

"Ehk me räägime täna väikestest numbritest tegelikult, see peab kasvama 2035. aastaks 100 protsendini," ütles Sillat.

Tema sõnul on 2035. aastaks elektriautodele üleminek võimalik. Küll aga oleks vaja tehnoloogia läbimurret, sest praegu on elektriautod ligi 25 protsenti kallimad. Üheks suuremaks kuluallikaks on elektriautode akud.

"Kui areng toimuks akude osas nii, et võtame tavalise autokütuse paagi, kuhu täna mahub sõiduautol vedelkütust 1000 kilomeetri jagu, ja et sama suurde mahutisse mahuks sisse elektrienergiat ka 1000 kilomeetrit ja see aku maksaks võib-olla 2000 eurot, mitte 20, mis tähendaks, et elektriauto läheks odavamaks, elektriauto läheks kergeks, siis ma ei näe mingit põhjust, et neid ei peaks keegi ostma," selgitas Sillat.

Topauto müügijuhi Janek Eskori sõnul oodatakse Euroopa Liidult autode edasimüüjatele uusi juhiseid. Suure tõenäosusega hakatakse kasutama sõiduautode CO₂ heitekvooti, mida iga aastaga järk-järgult vähendatakse.

"See tähendab seda, et me peame hakkama vaatama, mida me müüme. Kui palju on sisepõlemismootoriga autosid ehk bensiin ja diisel ja kui palju me müüme hübriidi ja elektriautosid, Sellega me saame hoida oma keskmist CO numbrit paigas," rääkis Eskor.

Arno Sillati hinnangul ei kao sisepõlemismootoriga autod päevapealt ning elektriautode keskkonnamõju avaldub hiljem. "Kui 2035. aastal uute autode müük läheb täielikult üle elektriautodele, siis võtab enamuse pargi välja vahetamine paarkümmend aastat," arvas ta.

Elektriautode laialdasemaks kasutusele võtmiseks tuleks tugevdada ka laadimispunktide infrastruktuuri. Eestis on praegu ligi 240 avalikku elektriautode laadimisjaama.

"2035. aastaks autotootjad suudavad toota kuni 16 miljonit sõiduautot aastas, aga selleks peaks täna Euroopas kasvama väga jõudsalt kohalike laadimispunktide arv. Igal nädalal pluss 14 000. Tänane lisandumine on pluss 2000," ütles Sillat.

Topautos moodustavad sel aastal müüdud autodest ligi 14 protsenti elektriautod. "Täna me küll samm-sammult liigume sinnapoole. Me näeme, et see elekter on põnev ja uus ja inimestele see ka nagu sobib," ütles Eskor.