Kaitsevägi ootab järgmise aasta õppekogunemistele 25 700 osalejat
Kaitsevägi plaanib järgmisel aastal õppustele kutsuda kolm korda rohkem reservväelasi kui tänavu. Muu hulgas tuleb värskendada 10 000 tulevase maakaitsja teadmisi.
Selle, kui palju reservväelasi võib õppekogunemistele kutsuda, paneb paika kaitseministri määrus.
"Kaitsevägi on esitanud kaitseministeeriumile sisendi, et 2023. aastal kutsuda õppekogunemisele natukene rohkem reservväelasi kui eelnevatel aastatel," rääkis kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm. "Ja see number on tavapärasest suurem, sest kaitsevägi plaanib eeloleval aastal täiendada veelgi laiema ringi reservväelaste oskusi. Ja nende õppuste käigus korraldatakse erinevat täiend- ja koostegevusõpet."
Tänavu on täiend- ja koostegevusõppe rekordaasta. Kuna kevadel toimus ka suurõppus Siil, seisis selle aasta kohta käivas määruses, et õppekogunemistele kutsutakse 8295 reservväelast. Möödunud aastal oli samas lahtris 5111 ning ülemöödunud aastal 4579 reservväelast.
Tuleva aasta kohta käiv eelnõu räägib 25 700 reservväelasest. "Oluline on tähele panna seda, et see ei viita mitte konkreetset inimeste arvu, vaid õppekogunemistel osalenute arvu," rääkis Karotamm. "See tähendab, et kui mõni inimene peaks järgmisel aastal osalema näiteks kahel õppekogunemisel, siis tema läheb kirja sellesse numbrisse kahekordselt."
Tänavu koondus reservüksuste põhiraskus kevadsuvele, kui suurõppusel Siil osales üle 7000 reservväelase.
"Need 25 000 reservväelast läbivad väljaõppe erinevatel hetkedel järgmise aasta jooksul. Ja Kevadtorm tuleb järgmisel aastal ikkagi väiksem kui õppus Siil," ütles Karotamm.
Ta lisas, et reservväelased, keda välja kutsutakse, jaotuvad väga paljude erinevate üksuste vahel. "Teiste seas osalevad järgmise aasta õppekogunemistel ka maakaitse struktuuri kuuluvad reservväelased," sõnas Karotamm.
Nimelt ootab kaitseväge ees oluline struktuurimuudatus, mille käigus kasvatatakse seni umbes 10 000 kaitseliitlase najal püsinud territoriaalkaitset veel 10 000 reservväelase võrra.
Reservväelastest maakaitsjad valitakse välja nende umbes paarikümne tuhande mehe seast, kes on küll ajateenistuse läbinud ja kel on tervis korras, kuid kes pole enam kaitseväe kiirreageerimisreservis.
Tuleval aastal on plaanis maakaitse jaoks välja õpetada peamiselt kergejalaväe üksusi. Suvel kinnitas kaitseväe juhataja Martin Herem, et maakaitse saab komplekteeritud hiljemalt 2024. aasta 24. veebruariks. Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab muudatusega 36 000 võitlejani.
Toimetaja: Merili Nael