Kohal olnud 82 saadikust jättis hääletamata Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Jürgen Ligi ning Ants Laaneots.

Reformierakonna pressiesindaja Kajar Kase sõnul tahtsid tegelikult nii Laaneots kui ka Ligi poolt hääletada. Kase ei osanud öelda, mis täpsemalt hääletusel valesti läks. Keskerakonna pressiesindaja sõnul ei viibinud Stalnuhhin hääletamise ajal Eestis. Miks oli ta märgitud kohalviibijaks, pole selge.

Välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles Riigikogu ees esinedes, et kaks viimast nädalat kirjutatakse suurte tähtedega maailma ajalukku.

"Enne sissetungi Ukrainasse nõudis Venemaa, et NATO peab kerima enda piirid tagasi aastasse 1997 ning tekitama Balti riikidest puhvertsooni Venemaa külje all. Selle asemel sai Venemaa NATO kaitsehoiaku tugevdamise meie piirkonnas ja lisaks veel 1300 kilomeetrit uut piiriala NATO-ga," rääkis Sutt.

Sutt ütles, et see on suurim julgeolekualane ja geopoliitiline muudatus Euroopas pärast külma sõja lõppu. Soome ja Rootsi on juba praegu NATO struktuuridega tugevalt lõimunud, osaledes ühistel missioonidel ja õppustel, vahetades infot ning tehes koostööd kübervaldkonnas, lisas ta. Riigikogu saadikud kiitsid üksmeelselt Soome ja Rootsi liitumisotsust, meenutades, et seda on Eestis aastaid oodatud.

Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ütles, et kahtlemata on see Soome jaoks ajalooline otsus. "Soome on alati väga tõsiselt suhtunud julgeolekuküsimustesse, riigi julgeolekusse ja see on selles osas ajalooliselt erakordne samm," lisas Kantola.

Rootsi suursaadik Eestis Ingrid Tersman ütles, et tal on väga hea meel, et protsess on kulgenud nii kiiresti ja ka kindla toetusega kõigi liitlaste poolt meie piirkonnas.

"Loodetavasti annab riigikogu tänane otsus hoogu ratifitseerimiseprotsessile, et hiljemalt 2023. aasta esimesel poolel võiksime tervitada oma Põhjala naabreid NATO täieõiguslike liikmetena," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE).

Mihkelsoni sõnul loob Põhjala ühtne ja jagamatu julgeolekuväli täiesti uue dünaamika kogu vabas ja demokraatlikus Euroopas. "Selle läbi tugevnevad atlandiülesed suhted ning rikastub Euroopa välispoliitiline võimekus seista vastu paljudele tõsistele väljakutsetele nii idas kui lõunas. Ja mis kõige olulisem, NATO laienemine loob täiesti uued võimalused Eestile, Rootsile ja Soomele niigi tihedate ja sõbralike suhete edendamiseks," märkis Mihkelson.

Eesti oli esimene NATO liikmesriik, kus Soome ja Rootsi liitumise ratifitseeris parlament.

Teisipäeval allkirjastasid Soome ja Rootsi välisminister Põhja-Atlandi nõukogus (NAC) alliansiga liitumise protokolli, mille peavad jõustumiseks ratifitseerima kõik liikmesriigid.

Mõlema riigi allianssi võtmise on juba ratifitseerinud Kanada, Taani, Norra ja Island, aga nendes piisas ratifitseerimiseks valitsuse otsusest, ütles kolmapäeval riigikogu istungil väliskomisjoni liige Henn Põlluaas.

Riigikogu pidas kolmapäeval erakorralise istungjärgu raames kaks istungit, mille vahele jäi väliskomisjoni istung valitsuse algatatud Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõule võimalike parandusettepanekute arutamiseks. Ühtegi parandusettepanekut väliskomisjonile ei saabunud.

Erakorralise istungjärgu teine istung algas kaks tundi pärast esimese istungi lõppu ning sellel toetas riigikogu enamus Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu teise lugemise lõpetamist.

Välislepingute ratifitseerimine nõuab riigikogus kahte lugemist.