Nordica ei karda SAS-i pankrotikaitse tõttu rahata jääda
Riigile kuuluva lennufirma Nordica juhatuse esimehe Jan Palmeri sõnul Euroopa lennundussektori streigid ettevõtte tegevust otseselt ei mõjuta ning ka SAS-i ümberstruktureerimisel neil ohtu rahast ilma jääda ei ole.
Nordica teeb allhanke korras lende Taani ja Norra suurosalusega SAS-ile, mis esitas USA-s võla vähendamiseks taotluse pankrotikaitseks. SAS-ile avaldavad survet ka streikivad piloodid ja suured liisingumaksed.
Palmeri sõnul SAS-i olukord Nordica tegevusele mõju ei avalda.
Vaid mõned aastad tagasi jäi ettevõte Sloveenia firma Adria Airways pankrotistumisel ilma seitsmest miljonist eurost. Palmeri sõnul on olukord toonasega võrreldes väga teistsugune.
"See pankrotikaitse taotlus ei mõjuta meie suhet SAS-iga, kuna meil on garantiid, et nad jätkavad meiega opereerimist samal viisil," ütles Palmer ERR-ile.
"Muidugi on meil nendega regulaarsed kohtumised ja meid hoitakse arengutega kursis. Meie perspektiivis midagi muutumas ei ole. Me jätkame lendude opereerimist ja meile makstakse nii nagu kokku lepitud," rääkis Palmer.
Palmeri sõnul mõjutab SAS-i streik ligikaudu 50 protsenti ettevõtte lendudest.
"Tallinna-Stockholmi lennud jätkuvad nagu enne, kuna neid teenindame meie, mitte SAS," sõnas Palmer. "Streik mõjutab muidugi palju lende, mis väljuvad Stockholmist või Kopenhaagenist, nii et sellel on SAS-i reisijanumbritele mõju."
Tallinnast lendamist takistab tugev konkurents
Otselendude korraldamist Tallinnast Nordica lähiajal pakkuma hakata ei plaani.
Palmeri sõnul on selleks konkurents liiga tugev. "Pole põhjust praegusel hetkel sellesse ärisse palju raha investeerida. Kuid kui olukord muutub, siis meil on võimekus selleks olemas. Asi ei ole selles, et me ei saaks seda teha, vaid meil pole see mõistlik," ütles ta.
"Esiteks oleks kummaline hakata konkureerima teiste lennufirmadega, kes juba Tallinnast lendavad. Meia kaotaksime raha, nemad kaotaksid raha, see ei ole väga tark. Kui aga Eestil on mõni oluline ühendus täielikult puudu, siis vaatame, kas see lünk oleks vaja täita. Praegusel hetkel seda ei paista," sõnas Palmer.
Nordica on keskendunud suurematele Euroopa lennufirmadele teenuse pakkumisele ning suurfirmasid tabanud kaos pole neile negatiivselt mõjunud.
Ettevõte jäi ka möödunud aastal ligi 1,2 miljoni euroga kasumisse ja plaanib oma lennukiparki laiendada allhangete pakkumiseks.
"See on lennunduses väga levinud ärimudel, me oleme seda teinud alates 2017. aastast ja arendame seda edasi. Mis puudutab lennuliinide opereerimist Tallinnast, siis seda saab alati teha, kuid turuolukord ei anna selleks praegu põhjust, kuna konkurents on väga tugev ja Tallinna ühendused on põhimõtteliselt head, välja arvatud muidugi pandeemia ajal. Tavalises turuolukorras ei näe me põhjust hakata seal konkureerima teiste ettevõtetega," rääkis Palmer.
"Põhjus on selles, et me pakume suurtele lennufirmadele allhankeid ja tururisk ei ole selles valdkonnas nii suur. Hankija võtab turul suurema riski ja seetõttu on meie olukord veidi parem kui neil lennufirmadel, mis peavad konkureerides pileteid müüma. Ehk meie ärimudel teeb selle võimalikuks," ütles Palmer.
Üle Euroopa toimuvad streigid ettevõtte tööd ei mõjuta
"Kui vaatame SAS-i või ükskõik millist suurt lennundusgruppi, siis neil on regulaarselt läbirääkimised ametiühingutega ja sageli jõuavad need streikideni. Kui ma ei eksi, siis see on SAS-i viies streik kaheksa aasta jooksul. Kahjuks on see üsna tavaline, et asjad jõuavad nii kaugele. Aga ma ei arva, et see looks meile uusi ärivõimalusi. Meid ei mõjuta SAS-i streik, kuna meil pole [praegu streikivate] Rootsi, Taani ja Norra ametiühingutega mingit pistmist. Me jätkame tegutsemist plaanipäraselt, kuid me ei saa ka midagi muuta. Me saame vaid jätkata oma planeeritud tegevusi. Keegi ei tea, kui kaua need streigid kesta võivad, kuid minu vaatest on oluline, et me saame jätkata oma tööd SAS-ile," rääkis Palmer.
Palmeri sõnul on kõik Nordica lennukid praegu lepingutega kaetud. "Hetkel me ei saa aga enam rohkemat teha, me oleme täiesti hõivatud. Aga turul on suur nõudlus, peale koroonapiiranguid soovivad inimesed reisida ja kaos jätkub, reisijaid on liiga palju ja võimekust nende transportimiseks liiga vähe," sõnas ta.
Palmeri sõnul tööjõupuudus Nordicat ei paina, kuid tihe konkurents töötajate pärast annab tunda. "Ei ole lihtne leida piloote ja salongipersonali, ka insenere, kuna kõigil on puudu kogenud töötajaid. Peale pandeemiat tasakaalu jõudmine võtab aega. Meil on praegu kõik hästi, aga turul on keeruline olukord. See pole mureks vaid Euroopas, ka USA-s on nii, aga see on ka positiivne probleem - järelikult turg taastus pärast koroonaviirust," ütles ta.
Nordica tegi möödunud aastal 60,2 miljonit eurot käivet ning jäi selle juures ligi 1,2 miljoni euroga kasumisse. Aasta varem oli Nordica ärinime kasutava Nordic Aviation Groupi käive ligi 61 miljonit eurot, seejuures oli aruandeaasta kahjum 10,5 miljonit eurot.
Toimetaja: Barbara Oja