Toomas Peterson: tsiviillennundus 2022. aastal ja lootused uueks aastaks

Toomas Peterson
Toomas Peterson Autor/allikas: ERR

Üleilmne tsiviillennundus on vaatamata kõikvõimalikele kriisidele väljumas viimaste aastate madalseisust, kirjutab Toomas Peterson.

Vaatamata koroonapandeemiale, sõjale Ukrainas, peamiselt massiivsest rahatrükist tulenevale kõrgele inflatsioonile, majandustempo aeglustumisele ja kõikuvatele kütusehindadele võib arvata, et 2023. aasta toob ülemaailmsele tsiviillennundusele kaasa positiivsemaid noote kui aastatel 2020-2022. Sellest annavad märku 2022. aasta planeeritust paremad tulemused ning samuti lennufirmade optimistlikumad ootused.

Rahvusvaheline lennufirmasid ühendav organisatsioon IATA loodab isegi, et lennufirmad hakkavad 2023. aastal teenima marginaalset kasumit ehk siis naasevad peaaegu pandeemiaeelsesse olukorda. Kriisid ja kriiside ootused erinevad regiooniti oluliselt ja nii ka lennunduses. Senini on paremini läinud Põhja-Ameerikas, aga ka Euroopas ja Lähis-Idas, halvemini Aasias ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas.

2022. aastal suurenes reisijate huvi märgatavalt. Analüütikud prognoosivad, et lennufirmad lõpetavad aasta ca 7 miljardi dollari suuruse (ka edaspidi on andmed USA dollarites) kahjumiga, mis ei ole muidugi meeliülendav, kuid võrreldes 2021. aastaga on läinud tunduvalt paremini, sest siis suudeti kahjumit toota 42 miljardit ja esimesel pandeemia-aastal ehk 2020 koguni 138 miljardit.

2023. aastaks on juba prognoosid helgemad, loodetavalt saavad lennufirmad juba 4,7 miljardit kasumit, mis siiski veel ei ületa pandeemia eelset 2019. aastat, kui kasum oli 26,4 miljardit. Reisijaid prognoositakse 2023. aastaks üle nelja miljardi, mis on peaaegu analoogne 2019. aastaga.

Põhja-Ameerika on ainuke regioon, mille lennufirmad tootsid kasumit juba 2022. aastal, peamiselt seetõttu, et võrreldes teiste regioonidega olid seal pandeemiast tingitud regulatiivsed kitsendused väiksemad. Samuti on selles regioonis suur osakaal siselendudel, mis pandeemia ajal oluliselt ei vähenenud.

2023. aasta viib loodetavasti kasumisse ka Euroopa ja Lähis-Ida lennufirmad. Euroopale avaldas ja ilmselt edaspidigi avaldab suurt mõju sõda Ukrainas, mis sundis lennufirmasid oma lennutrajektoore ümber mängima ja isegi strateegiat muutma, mille ilmekaks näiteks on Finnair, mis ei saanud enam kasutada Venemaa õhuruumi.

Kui lisada energiakriis, mis avaldus lennufirmade jaoks olulise lennukikütuse hinna suure kõikumisena, tarneraskused, ülemäärane inflatsioon ning majandussurutis, mis kõik hoidsid kõrgel firmade operatiivkulusid, siis pole ka ime, et Euroopa jäi konkurentsis Põhja-Ameerikale alla.

Lähis-Ida lennundus on sõjast Ukrainas pigem majanduslikult võitnud, sest nii mõnedki Euroopa lennufirmad on sunnitud kasutama rohkem nende lennundustaristut. Probleemne on olnud Aasia piirkond eelkõige Hiina väga drastiliste pandeemiavastaste piirangute tõttu, millest johtuvalt planeeritakse nende firmadele 2023. aastaks 6,6 miljardit kahjumit.

Mis siis toimus tsiviillennunduses turbulentsel 2022. aastal?

Eelkõige tuleb mainida pandeemiast tulenevat lennundussektori tööjõupuudust. See käib nii pilootide, salongipersonali kui ka maapealsete teenindajate kohta. Eriti markantsena väljendus see pudelikaelades lennundusjulgestuse kontrollides lennujaamades. Probleem ei ole niivõrd soovijate puudumises asuda tööle lennundussektoris, vaid spetsialistide pikaajalises koolituse vajaduses. Pandeemia ajal, kui mahud vähenesid, lasti osa töötajaid lahti, nende võimalik tööle ennistamine ja uute värbamine võtab aga aega.

Pandeemia tõi lennunduses kaasa olulisi struktuurseid muutusi. Näib, et üha enam lennufirmasid konsolideerub ühendustesse ja kapitali põhjal, samas väiksemad tegijad leiavad oma niši suurematele ette vedamiseks.

Siin on heaks näiteks meie seni veel Nordica tütarfirma staatuses olev Regional Jet, mis lendab Xfly kaubamärgi all. Xfly liisib täiendavalt uusi Airbus 320neo-sid, et muuhulgas teenindada uut lennufirmat Marabu, mille lendude lähtekohad on München ja Hamburg ning sihtkohtadeks Vahemere maad.

Säilib ka lootus, et lubatult viiakse lõpuni Transpordi Varahalduse, Regional Jeti ja Nordica konsolideerimine ühise katusorganisatsiooni alla, mis tulevikus võiks anda paremaid võimalusi mitte üksnes raha teenimiseks Euroopa turgudel, vaid ka lendudeks Tallinnast välja ja sisse igapäevaselt tähtsamatesse Euroopa sõlmpunktidesse, aga ka mõningase Eesti-sisese lennunduse arendamiseks.

Euroopa lennunduse kõige kurvemaks näiteks oli Itaalia nn rahvusliku lennukompanii Alitalia pikalt veninud agoonia lõpetamine. Alitalia asemele rajati ITA Airways. Majanduslikus mõttes on see ilmekas näide, kuidas riigid sekkuvad järjest enam majandusse, suurendades veelgi riigikapitalismi. Enam ei kehti n-ö vanad riigiabi reeglid, mille kurvaks ohvriks sai meie kunagine rahvuslik lennukompanii Estonian Air. Nüüd võivad riigid valimatult kallata raha oma lennufirmade bilanssidesse.

Euroopast on ka positiivsemaid näiteid. Suure ja vana kolossi Lufthansa majandusnäitajad paranevad ning meie naaber Finnair hakkab üle saama majanduskahjudest, mis tulenesid üle Venemaa lendamisest loobumisest. Mainimata ei saa jätta ka Ryanairi majandusmudeli jätkuvat edukust.

Konsolideerumine toimub väljaspool Euroopatki. Indias ühinesid Air India ja Vistara Tata katusorganisatsiooni alla ning USA-s ühinesid JetBlue ja Spirit. Ladina-Ameerikas liitusid Avianca ja Viva Colombia, kui mainida suuremaid tegijaid.

Oluline sündmus oli Venemaa drastiline otsus rekvireerida peamiselt Iirimaal registreeritud liisingfirmade omanduses ja Venemaa firmade käsutuses olevat ca 400 lennukit väärtuses 10 miljardit dollarit. See ühepoolne samm on vastuolus igasuguse turumajandusloogikaga, aga veelgi tähtsama komponendiga – lennuohutusega. Selline aktsioon tähendab lennukite varuosade tarnimise ja senise lennukõlblikkuse tunnistamise süsteemi katkemist.

Positiivse momendina võiks märkida, et on alustatud läbirääkimisi lennukite väljaostmiseks ja seda Venemaa riiklike vahendite eest. Paralleelselt nende protsessidega on Vene lennufirmad tellinud 300 Venemaal toodetavat lennukit. Aga aeg on näidanud, et nende produktsioon ja efektiivsus ei vasta alati tänapäevastele nõudmistele.

Kokkuvõtvalt võib väita, et tsiviillennundus on vaatamata kõikvõimalikele kriisidele ja kriisikestele väljumas viimaste aastate madalseisust ning näitab saabuval 2023. aastal kosumise märke.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: