"Praegu näeb reisija sageli esmalt väga odavat piletihinda, millele lisanduvad ostu käigus käsipagas, istekoht või muud lisateenused," ütles Estraveli erakliendisuhete ja turundusosakonna juht Katrin Aaslaid ERR-ile.

Uue põhimõtte järgi peab juba enne broneerimist olema vaikimisi kuvatud hind, mis sisaldab ühte käsipagasit.

"Kavandatavate lennureisijate õiguste muudatuste eesmärk on eelkõige suurendada hinnaläbipaistvust ja vähendada tarbijale ootamatuid lisatasusid broneerimisprotsessi lõpus," ütles Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu (ETFL) tegevjuht Asmik Tsaturjan ERR-ile.

Aaslaidi sõnul puudutab muudatus kõige enam odavlennufirmasid, kelle hinnatase sisaldab esmase vaatluse puhul praegu vaid väikest isiklikku eset või arvutikotti.

"Näiteks Ryanairi tavapilet sisaldab praegu üht väikest istme alla mahtuvat kotti ning juba väike käsipagas on lisatasuna juurde ostetav teenus," ütles ta.

Aaslaidi hinnangul on reisija suurim võit hinnaläbipaistvus.

"Klient näeb kohe lennupileti tegelikku hinda ega avasta ostukorvi lõpus, et odav pilet ei olnudki tegelikult arvatud hinnaga. Samuti muutub piletihindade võrdlemine läbipaistvamaks, mis on oluline väikese turu jaoks, kus reisijad kasutavad sageli erinevaid lennufirmasid ja ümberistumistega ühendusi," ütles ta.

Muudatused toovad lennufirmadele lisakulusid

Lennufirmad on muudatusi kritiseerinud, sest nende hinnangul ei aita need vähendada lendude hilinemisi ega tühistamisi. Aaslaidi sõnul on selles kriitikas omajagu tõtt.

"Lennureisijate õiguste reform tugevdab eelkõige reisijate kaitset, kuid ei lahenda hilinemiste ja tühistamiste peamisi põhjuseid," ütles Aaslaid.

Tema sõnul põhjustavad hilinemisi endiselt lennujuhtimise ülekoormus, lennujaamade piiratud võimekus, tööjõupuudus, streigid ja ilmastik.

"Lisaks reeglite muutmisele oleks vaja investeerida lennujuhtimissüsteemidesse, lennujaamade võimekusse ja töötajatesse," lisas Aaslaid.

Samas tähendab reform lennufirmadele uusi kulusid.

Aaslaidi sõnul tuleb investeerida IT-süsteemidesse, koolitada töötajaid ning muuta hüvitiste menetlemine ja reisijate teavitamine senisest põhjalikumaks.

"Paradoksaalsel kombel ei pruugi suurim kulu tekkida hüvitistest, vaid hoopis süsteemidest, personalist ja administratiivsetest muudatustest, mis on vajalikud uute nõuete täitmiseks," ütles ta.

Muutub perede istekohtade praktika ja hüvitiste taotlemine

Esialgse kokkuleppe järgi peab alla 14-aastane laps saama istuda lennukis koos teda saatva täiskasvanuga ilma lisatasuta.

Aaslaidi sõnul mõjutab see eelkõige neid lennufirmasid, kelle jaoks istekohtade valik on oluline lisatulu allikas.

"See ei tähenda siiski õigust valida tasuta ükskõik milline istekoht, näiteks suurema jalaruumiga koht või esimene rida," märkis ta.

ETFL-i tegevjuhi Asmik Tsaturjani sõnul tähendab muudatus, et last ja teda saatvat täiskasvanut ei tohi enam eraldi paigutada ega selle eest lisatasu küsida.

""Alla 14-aastane" ei ole tavapärane lapsepileti vanusepiir, vaid konkreetse EL-i muudatuse puhul kasutatav pere koosistumise kaitsepiir," ütles Tsaturjan.

Samuti muutub hüvitiste taotlemise kord. Lennufirma peab võimaliku hüvitise korral teavitama reisijat elektrooniliselt 96 tunni jooksul pärast lennu saabumist ning andma juhised hüvitise taotlemiseks.

"Taotluse esitamisel tuleb see kohe kinnitada ning 30 päeva jooksul hüvitis välja maksta või keeldumist põhjendada," ütles Aaslaid.

Tsaturjani sõnul ei ole see lennufirmade jaoks tehniliselt keeruline, sest neil on olemas nii lennuandmed kui ka reisijate kontaktid.

"Küsimus ei ole niivõrd tehnilises võimatuses, vaid selles, et hüvitise taotlemise info tuleb siduda olemasolevate reisijate teavitamise protsessidega selgelt, õigeaegselt ja arusaadavalt," ütles ta.

Aaslaidi hinnangul võidavad kõige rohkem need reisijad, kes lendavad harva ega tunne detailselt Euroopa lennureisijate õigusi.

"Muudatused ei pruugi vähendada lendude hilinemisi ega muuta pileteid odavamaks, kuid need tugevdavad reisija õigusi ja muudavad lõpphinna kliendi jaoks arusaadavamaks," ütles ta.