30 ühiskonnategelasest koosnev algatusrühm pakub Eesti presidendi kandidaadiks Estonia Klaverivabriku juhti Indrek Laulu (58).

Sotsiaaldemokraadid on varem välja pakkunud õiguskantsler Ülle Madise nime.

"Esiteks teeb meile head meelt, kui peale erakondade on ka ühiskonnas teisi, kes pakuvad presidendikandidaate, sest väärikaid inimesi Eestis ju on ja see on taas järjekordne näide," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Küll aga märkis ta, et sotsiaaldemokraadid on erakondadega läbi rääkides tuvastanud, et õiguskantsler Ülle Madisel võiks praegu olla kõige suurem potentsiaal valituks osutuda.

"Me oleme öelnud, et Ülle Madisel tundub see ühisosa olevat potentsiaalselt kõige suurem. Enne kui Ülle Madise pole oma lõplikku seisukohta öelnud, sotsiaaldemokraadid veel arutama ei hakka," rääkis ta.

Ta lisas, et võib-olla läheb veel mitu nädalat, enne kui erakond saab hakata seisukohta kujundama ühe või teise kandidaadi osas.

"Sotsiaaldemokraatidel pole täna ühtegi põhjust loobuda põhimõttelisest toetusest Ülle Madisele," kinnitas Läänemets.

Juuli alguses pakkusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhid presidendikandidaadina teistele erakondadele kaalumiseks õiguskantsler Ülle Madise nime. Madise ise ütles, et ta ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.

Ka Reformierakond on kokku leppinud, et kui õiguskantsler Ülle Madise kandideerimiseks nõusoleku annaks, siis hakataks tema presidendikandidatuurile riigikogus poolthääli otsima.

Ka Reformierakond eelistab jätkuvalt Madiset

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Õnne Pillak tervitas uue kandidaadi väljapakkumist, kuid ütles, et erakond on valmis toetama õiguskantsler Ülle Madiset, kui ta peaks otsustama kandideerida.

"Reformierakonna poolt oleme öelnud, et kui Ülle Madise otsustab kandideerida, oleme valmis teda toetama ja talle vajalikku toetust koguma. Ülle Madisel on laiapõhjaline toetus ühiskonnas oma erapooletu hoiaku ning südamega põhiõiguste eest seismisel," sõnas Pillak.

Pillaku sõnul on tervitatav, et võimalike presidendikandidaatide seas on Mart Helme ja Riho Ühtegi kõrval nüüd ka Indrek Laul. "Ning sellega pole võimalike kandidaatide nimekiri veel ammendunud. Avalikkuses on lisaks veel nimesid püstitatud, küllap kandidaadi kandidaate on ja tuleb veel," rääkis ta.

Juuli kulub Pillaku sõnul presidendivalimiste eeltööks, suhtluseks parlamendisaadikute ja ka parlamendis esindatud teiste erakondadega ning augustis saab asuda ametlikumate kogunemiste juurde. 

"Reformierakonna jaoks on kõige olulisem, et järgmine president suudaks ühendada Eesti inimesi ning omaks selget positsiooni välis-ja julgeolekuküsimustes," rõhutas Pillak.

Helilooja Sven Grünberg, ettevõtja Hugo Osula, ettevõtja ja filmimees Kris Taska, näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere ning majandusekspert Raivo Vare pakkusid Eesti järgmise presidendi kandidaadina välja Riho Ühtegi.

Lisaks neile on meedias võimalike presidendikandidaatidena välja käidud välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi, juunis Eesti suursaadikuks USA-s nimetatud Hannes Hanso, Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute nimed.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril 2026. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Üles ei tohi seada tegevväelast ega isikut, kes on olnud president kaks ametiaega järjest. Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.