Määrusega kinnitatud haigekassa ravimite loetelu järgi võib ATH ravimeid soodustingimustel välja kirjutada üksnes neile täiskasvanutele, kelle haigus on diagnoositud enne 20-aastaseks saamist.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis, et sisulist põhjendust sel pole. "Haiguse diagnoosimine enne 20-aastaseks saamist sõltub juhuslikest asjaoludest, mis ei ole lapse või noore enda kontrolli all. Laps või noor ei satu sageli iseseisvalt psühhiaatri vastuvõtule. ATH-d on varem käsitletud häirena, millest laps kasvab välja. Samuti on teada, et tüdrukutel ja naistel diagnoositakse haigus sageli hiljem kui poistel ja meestel. Diagnoosimist raskendab seegi, kui ATH sümptomeid tõlgendatakse osana mõnest teisest haigusest. Ravi võib olla vajalik sõltumata sellest, millal diagnoos pandi," ütles õiguskantsler.

Praegu peavad need ravikindlustatud inimesed, kes haigestusid lapseeas, kuid kelle haigus diagnoositakse päras 20-aastaseks saamist, ravimite eest kogu ulatuses ise maksma. See tähendab, et nad ei saa osa ATH ravimitele mõeldud tavapärasest 75- või 90-protsendisest soodustusest. Osa ravikindlustatute jaoks võib see tähendada ravita jäämist.

"ATH ravita jätmine omakorda põhjustab märkimisväärset kulu tervishoiusüsteemile, sotsiaal- ja haridussüsteemile ning ühiskonnale tervikuna. Inimese jaoks võib ravita jäämine tähendada toimetulekuraskuseid tööl ja rahalisi raskuseid, sõltuvusprobleeme, unehäireid ja kroonilist väsimust, suurenenud ohtu sattuda õnnetustesse, sealhulgas surmaga lõppevatesse õnnetustesse, kõrget suitsiidiriski," märkis õiguskantsler.

Õiguskantsleri hinnangul on sama haigust põdevate inimeste erinev kohtlemine üksnes selle põhjal, millal nende lapsepõlves avaldunud haigus on diagnoositud, vastuolus solidaarse ravikindlustuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega.

"Seesuguse erineva kohtlemise tõttu võivad jääda ravita need inimesed, kes ravimit ilma soodustuseta endale lubada ei saa. Põhiseaduse paragrahv 12 kohaselt on keelatud kohelda sarnases olukorras olevaid inimesi teistega võrreldes ebavõrdselt, kui selleks ei ole mõistlikku ja asjakohast põhjust ning kui erineva kohtlemise eesmärk ei kaalu üles tekitatud erineva olukorra raskust," ütles õiguskantsler.

Õiguskantsler palub sotsiaalministril viia määrus kooskõlla põhiseadusega nii, et ei tekiks ebavõrdset kohtlemist.