2017. aastal alustati kolmes Tallinna venekeelses koolis pilootprojektiga "Eesti keel selgeks".

Projekt pidi kestma 2023. aastani ning maksma kuus miljonit eurot. Iga kool sai aastas 250 000 eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ja seireks. Projekti lõpuks pidid õpilased saavutama eesti keeles C1 taseme.

Projektiga liitusid Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi 7. klassid.

Haridusministeeriumi hinnangul pole koolid eesmärke täitnud ja ministeerium projektiga jätkata ei soovi.

"Me saime aru, et tegelikult ei ole võimalik seda projekti enam päästa sellepärast, et valmisolekut teha muudatusi või näidata konkreetseid tegevusi ja tulemusi selle raha eest, ei ole olnud Tallinna linnal," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul esitasid koolid puudulikke aruandeid ja tegevuskavasid juba 2018. aastal. Kuluaruannetest selgub, et raha pole kasutatud sihtotstarbeliselt. Näiteks on raha kasutatud projektis mitte osalevatele klassidele.

"Võib öelda, et on küsimusi just sihtrühma osas, kelle suunas on mingeid kulutusi tehtud ja teine millele kaudselt viitaks on see, kas kõik need kulud, mis on tehtud panustavad just keeleõppesse," lausus Dubolazov.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul tuli haridusministeeriumi avaldus üllatusena ning otsus võib olla poliitiline. "Tekib selline mulje nagu oleks otsus tehtud ja siis hakati otsima neid põhjusi ja põhjendusi, et miks see otsus selline on," ütles ta.

Belobrovtsevi sõnul ei teinud haridusministeerium linnaga aktiivset koostööd ning projekti kitsaskohtadest ei räägitud. "Ma küll ei mäleta, et ministeerium oleks meile kuidagi väga konkreetselt rääkinud, et see või see oli kasutatud valesti. Ma ei mäleta, et meile oleks mingisuguseid suuniseid antud," rääkis Belobrovtsev.

Liina Kersna sõnul oli suurimaks probleemiks projektijuhi puudumine ja koolid pidid ise hakkama saama. Vadim Belobrovtsevi sõnul suhtles haridusamet koolidega otse ja süsteem toimis.

"Eraldi palgata veel inimene, kes hakkaks sellega projektijuhina tegelema, oleks natuke palju," sõnas Belobrovtsev.

Projekti vastu on huvi üles näidanud ka riigikontroll. Algavad läbirääkimised Tallinna linna, haridusministeeriumi ja koolide vahel, et teha selgeks, kuidas raha kasutati ning mis saab projektist edasi. Pole kindel, kas haridusministeerium esitab tagasinõude Tallinna linnale, võimalik et raha nõuab hoopis linn.

"Täiesti võimalik, et me ise läheme seda raha ministeeriumilt nõudma, mis koolid sellel aastal on selle projekti raames investeerinud, kuna ministeeriumi kirjast neil eelnevalt polnud mitte mingit informatsiooni. Järelikult nad kasutasid raha vastavalt sellele kehtivale lepingule," rääkis Belobrovtsev.

Projektile kulus kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot. Liina Kersna sõnul kasutatakse projektist alles jäänud 1,5 miljonit eurot edaspidi sihtotstarbeliselt ja laiendatakse kõikidele venekeelsetele koolidele.

"Kindlasti see raha jääb eestikeelse hariduse arendamisse ja sellesse valdkonda - metoodikate arendamisse, õppevara arendamisse. Seda kõike tegelikult ongi vaja teha," ütles Kersna.