21. juunil lõpetas Tallinna Reaalkooli 137. lend. Tegu oli esimese traditsioonilise lõpuaktusega üle mitme aasta, ka õpilaste vanemad viibisid Tallinna Reaalkooli ajaloolises aulas, mille seinte vahelt on teele asunud Tallinna Reaalkooli lõpetajad juba aastast 1885. Lõpetanud 137. lend on eriline – tervisekriis algas 2020. aasta märtsis, mil nad olid oma õpingutega jõudnud kümnendasse klassi, ning jätkus nii 11. kui ka 12. klassis.

Pärast jaanipäeva algas koolides rahulikum periood. Suvevaheaeg on reeglina õpetajale enim oma töö analüüsimist, enesetäiendamist, akude laadimist ning tuleviku kavandamist võimaldav ajaperiood. Sel korral algas suvevaheaeg teisiti, vahetus valitsus ning ametisse astus uus haridus- ja teadusminister. Igal ministril on oma käekiri, poliitiline tahe ning soov ja suutlikkus valdkonda mõjutada.

Eeskuju kõnetab ja inspireerib

Suurim ootus uuele haridus- ja teadusministrile on tuua valdkonda juurde olulisel määral eelarvelisi vahendeid. Selle järele on karjuv vajadus juba aastaid olnud nii ülikoolidel kui ka üldhariduskoolidel.

Valdkonna alarahastamist pole haridusvaldkonna ministrid kahjuks praeguseni lahendada suutnud ning see on haridusvaldkonna viinud kriisi, mida väga paljud perekonnad, kus õpivad kooliealised lapsed või noored, on aastate jooksul ka ise kogenud.

Usun, et paljudes kodudes on õpilased ja nende vanemad tõdenud, et õpetajatel pole õpilaste jaoks piisavalt aega või on õpetajate haare tagasihoidlik ning sisulist hoolimist õppija arengu suhtes on vähe.

Lihtsas keeles tähendab see koduseid arutelusid, kuidas klassiruumis puudub õpimeeleolu, õpetajapoolne hindamine on arusaamatu, kodutööd läbimõtlemata - õppimine nagu toimub, kuid tulemusteni ikkagi mingil põhjusel ei jõuta.

Võhikust õpetaja on nagu võhikust arst: käid küll vastuvõtul ning ravimine samuti nagu toimub, kuid tervis paremaks ei lähe. Kvaliteetse õppetöö läbiviimist suudab realiseerida õpetaja, kes ise nautis kooliajal õppimist, on haardega, erialaselt pädev ning vaimne inimene. Eeskuju kõnetab ja inspireerib.

2020. aasta kevadel ja sügisel suutsid distantsõpet edukalt korraldada ja suurimaid õpilünki vältida koolid, mis olid süsteemselt arendanud õpilaste ja õpetajate digipädevust ning teinud investeeringuid kooli IKT-vahenditesse. See eeldas õpetajate väljatöötatud ja kogukonnaga läbi arutatud arengukava olemasolu ning aastatepikkuseid investeeringuid. Saadud kogemus näitas, et kui panustad, siis jõuad ka kvaliteedini. Eelkõige põhines edu õpetajatel, kel on erakordselt hea oma õpetatava aine tunnetus.

2021. aastal pakkus koolidele tuge haridus- ja teadusministeeriumis augustis välja töötatud juhend õppetöö läbiviimiseks tervisekriisi ajal, valitsuse operatiivsed suunised huvitegevuse läbiviimiseks ning 2021. aasta sügisel alanud laiapõhjaline õpilaste ja õpetajate kiirtestimine.

Tallinna koole toetasid ka linnapea osalusel toimunud regulaarsed kohtumised. Olulisel kohal olid ka presidendi, peaministri, sotsiaalministeeriumi ministrite, haridus- ja teadusministri ning teadusnõukoja selge sõnum ühiskonna liikmetele, et tuleb end aegsasti vaktsineerida.

Sündmustele ajateljel tagasivaatamine näitab, et eelkõige 2020. aastal tuli esmane pädevus õppetöö korraldamisel tervisekriisi ajal koolidelt ning seejärel reageeris ministeerium. Usun, et haridus- ja teadusministeeriumi doktorikraadiga kantsleri ametisse astumine augustis 2021 ning ministri poliitiline tahe hoida koolid tervisekriisis avatuna olid põhjuseks, miks 2021. aasta augustis koolidele mõeldud juhendiga ning sügisel kiirtestimisega väga palju pingutati.

Ministri poliitiline tahe ja hoolimine oma valdkonnast on väga olulised. Loodud standardit võiks jätkata. Seega peaks hiljemalt augusti esimese töönädala lõpuks olema omavalitsustele ja koolidele teada valitsuse ning kitsamalt haridus- ja teadusministeeriumi suunised tervisekriisiga toimetulekuks algaval õppeaastal. Arvestades õpetajaskonna kõrget vanust ning seda, et koroonaviiruse uue laine kõrgpunkt jõuab oletatavasti kätte sügise alguses, oleks vaja augustis efektiivselt teostada kõigi soovijate vaktsineerimine.

Tallinna Reaalkool oli üks neist koolidest, mis näitas kogukonna vaktsineerimise vastu aktiivset huvi üles ka ise ning 2021. aasta augusti esimesel poolel oli kõigil võimalik ennast koolis vaktsineerida. Kogukonna kõrge usaldus teaduse ja meditsiinitöötajate vastu tagas õpilaste, vanemate ja õpetajate kõrge vaktsineerituse, mille tõttu Tallinna Reaalkool viimasel õppeaastal lausalist distantsõpet rakendama ei pidanud. See toetas nii õppijate vaimset heaolu kui ka tulemuslikku õppetööd.

Ka algaval õppeaastal peab jätkuma põhimõte, et murekohti lahendatakse koolipõhiselt ning iga kogukond kannab ka ise vastutust viiruse leviku tõkestamise ees.

Viimastel päevadel on arutletud endise haridus- ja teadusministri autojuhi (haldusspetsialist-autojuht) tööülesannete ja töötasu üle, milleks oli 2250 eurot (millest 450 eurot oli lisatasu fotode tegemise eest). Õpetaja töötasu brutopalgana täistööaja eest on 1415 eurot. On ka üldteada, et see täistööaeg on mitteametlikult enam kui 50 tundi nädalas.

Kui õpetaja teeb lisatööd klassijuhatajana, siis tasutakse talle kuus reeglina 120–150 eurot. Leidub koole, kus klassijuhatajatöö eest üldse töötasu ei maksta, ning on ka koole (mõned koolid, mis ei asu tõmbekeskustes), kus see tasu on 200 eurot.

Ministri põhjendused autojuhi osas olid mõistetavad ja selle eest makstava töötasu suurus oli kohane. Lihtsalt see kõik näitab, kuivõrd ebaadekvaatne on praegu magistrikraadiga õpetajatele töötasu maksmine ning kuivõrd vähe reaalselt väärtustatakse õpetajate ja klassijuhatajate tööd. Kusjuures just klassijuhatajad on need, kes praeguseni tegelevad sellega, et toetada tervisekriisi ajal õpilastel kujunenud terviseprobleemide ületamist. Klassijuhataja töötasu oluline tõstmine võiks kuuluda alustanud ministri esmaste otsuste hulka.

Veidi huumoriga. Kas keskvõim oleks valmis igale haridusasutusele eraldama alates uuest eelarveaastast 5400 eurot aastas, et saaks tasuda fotode tegemise eest koolielust õppeaasta vältel? Võime muidugi tõdeda, et sohver jäägu sohvriks. Kas olete mõelnud, kes teeb fotod klassi- ja kooliüritustest kooli kodulehele ja sotsiaalmeediasse?

Õpetajate järelkasvu nappus on eelkõige seotud täiesti ebaadekvaatse palgapoliitikaga, kuid ka paljude väikeste otsuste ja tegudega, millega antakse regulaarselt sõnumeid, et see töö ei ole ühiskonnas väärtustatud.

Viimasel õppeaastal selgusid Tallinna Reaalkooli abiturientide eksamite punktid võõrkeeles, juuni alguses keemia, füüsika, ajaloo, geograafia ja bioloogia koolieksamite hinded. Vahetult enne lõpetamist tulid 137. lennu eesti keele ja matemaatika riigieksami punktid (nagu tavaks, sooritasid kõik Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilased laia matemaatika eksami). Juuli esimesel poolel selgusid Tartu Ülikooli juures sooritatud keemia ja füüsika sisseastumiseksamite ning erinevate kõrgkoolide erialakatsete tulemused.

Tulemusi analüüsides selgus, et suutsime koolina tervisekriisi mõju oma kooli õppekavas seatud õpitulemuste saavutamisele viia miinimumini. Olles ise olnud sel perioodil vastutav ja tegev nii aineõpetaja, klassijuhataja kui ka õppealajuhatajana, väidan, et õnnestumise taga oli juhtkonna, tugipersonali, aga eelkõige just väga suurte kogemustega õpetajaskonna teadlik ja süsteemne töö. Õpitulemuste saavutamiseni jõudsid koolid, kus oli pühendunud ja pädev õpetajaskond.

Samal ajal näeme, et mitme kooli 12. klassi lõpetajatele sai ülikooli astumisel saatuslikuks teadmiste ja oskuste kontroll füüsikas ja keemias. Miks sai saatuslikuks teadmiste ja oskuste kontroll just loodusainetes ehk teisisõnu; miks on õpilastel vajalikud õpitulemused omandamata?

Õpetajad teavad põhjuseid ning on neist aastaid kõnelenud. Madalseisu loodusainetes ei saa lahendada klassiõpetajad, keda kasutatakse üha rohkem aineõpetajatena viiendas ja kuuendas klassis. Olukorda saavad lahendada avaliku sektori institutsioonid, mis otsustavad haridusvaldkonna rahastamise üle, eelkõige valitsus, mis koostab riigieelarve eelnõu.

Uus väljakutse

2022. aastal lisandus Eestimaa koolidele uus väljakutse. Lisaks tervisekriisi mõjudega toimetulekule on vaja toetada Venemaa agressiooni all kannatavate Ukrainast pärit laste haridusteed.

Suur osa Eesti õpetajaid on elanud ja paljud ka töötanud õpetajana nõukogude ühiskonnas. Pool sajandit nõukogude okupatsiooni, rahva suhtes toime pandud repressioonid, jabur teaduslik kommunism, ühiskonna suletus jne on jätnud oma jälje, sedavõrd tugeva jälje, et meie õpetajad kannavad palgapäeval osa oma teenitud väikesest töötasust ukrainlaste aitamiseks. Teevad suvevaheajal lisatööd, kuid ikkagi kannavad, ka sõja viiendal kuul, sest kõik soovivad elada vabas Eestis ja aidata Ukrainat.

Ma näen kriisist kriisi, kuidas Eesti õpetajaskond end mobiliseerib, aga ma ei ole 20 tööaasta vältel näinud olukorda, kus Eesti riigivõim end oma õpetajaskonna nimel mobiliseerib.

Eelmise haridus- ja teadusministri ajal tegid ministeerium, õpetajaskond, sh õpetajate aineühendused, ja mitmed partnerid ära väga suure töö riiklike õppekavade ainekavade uuendamisel. See protsess on kestnud nüüdseks ligi kuus aastat. Seda tööd ei tohiks jälle raisku lasta.

Peagi hakkavad koolid täiendama kevadel koostatud uue õppeaasta esialgset kalender- ja koolitusplaani. Selleks ajaks peaks olema õppekavadega seis selge ning samuti teada aeg, mil riiklikud õppekavad jõustuvad.

Kõik see vajab planeerimist ning arvestades, et tervisekriis ja Venemaa sõda Ukrainas kestavad, ka ressursside mõistlikku kasutamist, sest lõpuks on õpetajale kõige olulisem, et ka iga järgnev lend tunneks, et nendest hooliti, et nende kooliaeg oli täis erilisi õpimomente ning nende arengusse panustati. Ja ikka selleks, et Eestil ja Eesti inimestel läheks hästi.