Poolas on kahe aastaga elamislubadega valgevenelaste hulk kasvanud kaks korda 50 000-ni. Sama arv on Eestis kasvanud üle 600 võrra. Eestis on elamislubadega valgevenelasi praeguseks pea 3000.

Kokku on kahe aastaga kodumaalt lahkunud kuskil 200 000 valgevenelast ehk üle kahe protsendi riigi elanikkonnast.

Põhjuseks on karmid repressioonid. Seni on Valgevenes üle 1200 poliitvangi. Veel sellel nädalal mõisteti 20-aastane tudeng kuueks aastaks vangi selle eest, et postitas sotsiaalmeediasse kriitikat Venemaa sõjale Ukrainas.

"Tänaseks ei ole seda sentimenti, et inimesed tuleksid tänavale oma õiguste eest võitlema. See on seotud selliste kannatustega, mida keegi ei soovi. Soovitakse siiski elada ja selle valguses inimesed vaikivad. Need meeleavaldused, mis toimuvad, on tõesti miniatuursed, väga väiksed," rääkis Minski Eesti saatkonna nõunik Kalvi Noormägi.

Viimane suurem meeleavalduste laine toimus pärast sõja algust. 28. veebruaril vahistasid Valgevene võimud üle 800 inimese.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalisdoktorant Katsiaryna Lozka viitab mõttekoja Chattam House küsitlusele, millest selgub enamik valgevenelasi ei toeta Venemaa sõda. See on ka Lozka sõnul osa põhjusest miks Valgevene ei ole oma sõdureid Ukrainasse saatnud.

"Täiemahuline Valgevene sõjaväe osalus Venemaa sõjas Ukraina vastu võib tuua uue meeleavalduste laine Valgevenes, kuid mitte selles mõõdus nagu 2020. aastal," rääkis Lozka.

Noormäe toob välja, et Valgevene majandus sõltus varem Vene toorme töötlemisest ja edasi müümisest läände. Nüüd, kui läänega on suhe katkenud, on Lukašenkol vähe võimalust Venemaa otsuseid mõjutada.

"Lukašenko on 27 aasta jooksul seda mängu mänginud, et kui Venemaaga on läinud suhe kriitiliseks – Venemaa on esitanud liiga palju nõudmisi – siis ta on pööranud palge Euroopa poole. Nii on õnnestanud teatud järeleandmiste toel Euroopaga seda suhet arendada. Nüüd on Valgevene Lukašenko näol ennast nii nurka mänginud, et on sõltuv ainult Venemaast.," rääkis ta.

Sanktsioonid annavad ka tasapisi tunda. Noormägi ütleb, et valik toidupoes on jäänud kasinaks.

"Kui ma küsisin ühes toiduainete poes, et teil oli siin varem terve sein erinevaid tooteid täis, et mis on juhtunud, sain vastuseks, et see antud selektsioon on piisav," sõnas Noormägi.

Valgevene päritolu Lozka ütleb, et kuivõrd elatustase Valgevenes oli ka varem madal ja 2020. aasta meeleavaldused vallandas eelkõige pahameel riigivõimu vägivalla üle, ei ole tõenäoline, et majanduslikud mõjurid meeleavaldusi tooks. Vaba ühiskonna lootus Valgevenes sõltub Ukraina edust.

"Ukraina võit ükskõik mis vormis oleks katsumus Putini režiimile. See omakorda tähendaks negatiivseid mõjusid Lukašenko režiimile. See annaks võimaluse autoritaarsuse vastasele liikumisele Valgevenes, mis ootab paisu tagant vallapääsemist," sõnas Lozka.