Isamaa eestseisuse liige Priit Sibul selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et koalitsioonileppe põhjal on universaalteenuse pakkumise kohustus Eesti Energial, teised energiamüüjad võivad seda teha, kui soovivad. Teenuse  hinna peab kinnitama konkurentsiamet.

"Universaalteenuse hind kujuneb nii, et Eesti Energia tootmise omahind pluss kasumimarginaal, millele lisandub CO2 ja sellele lisandub käibemaks ja see on hind, mille konkurentsiamet peab kinnitama," ütles Sibul.

Universaalteenus on mõeldud ainult kodutarbijatele. Lisaks sellele näeb lepe ette 50-eurose toetuse megavatt-tunni kohta.

"Lisaks universaalteenusele lepiti koalitsioonikõnelustel kokku talveperioodil ehk 1. oktoobrist kuni 31. märtsini energiatoetus, mis on 50 eurot megavatt tunni eest ja seda makstakse kõikide pakettide puhul," lausus Sibul.

Lisaks elektrile toetatakse osaliselt ka kaugkütte ja gaasi tarbijaid.

"Lepiti kokku koalitsioonikõnelustel ka kaugkütte toetamine ja see on 80 eurot megavatt-tunnist  ja see, mis sellest 80 eurost üle läheb, 80 protsenti tarbija arvest hüvitatakse. Samamoodi on see gaasi puhul ja gaasi puhul on lisaks sellele mahupiirang 2,6 megavatt-tundi," ütles Sibul  

Opositsioonis oleva EKRE ja Keskerakonna poliitikud ei pea nimetatud meetmeid piisavaks, et ees ootavat rasket talve üle elada.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et pole koalitsioonilepingu lõppteksti veel näinud, kuid meedias avaldatu põhjal on ta pigem kriitiline.

"Minu meelest on see väga poolik lahendus. Ma olen suhteliselt kriitiline. Alustame sellest, et elektri hinna saaks Eestis väga odavaks üsna kiiresti – selleks on vaja valitsuse otsust, et Eesti Energia müüks väiketarbijale elektit fikseeritud hinna eest ja teha nulliring CO2 hinnale, et CO2 komponent sealt ellimineerida. Nii me saaksime elektri hinna 30 euro kanti. Aga nüüd me näeme, et valitsus räägib suurusjärgust 130–150 eurot ja seda ka talveperioodil, ja siis mingisugusest kompensatsioonimehhanismist, ja see elektriturureformi jutt. Ma ei näe ka koalitsioonileppes ühtki maksualandust, mis oleks olnud tõhus meede kütusehindade alandamiseks," lausus helme.

Ka Keskerakonan aseesimees Tanel Kiik leidis, et nimetatud meetmetest jääb sel talvel väheks.

"Ma väga loodan et lisaks kõlanud mõtetele energiaturu reformi osas mõtleb koalitsioon ka selle peale, kuidas aidata inimesi kiirelt kallinenud kütusehindade osas. Lisaks kiiresti tõusnud elektri- ja keskküttehindadele on probleemiks muud kütteallikad ehk energiatoetusmeetmed peaks tulema sel talvel võimalikult laiapõhjalised;" ütles Kiik.