"Meie pakume täna, kus meil on kolm plokki remondis, turule 700 megavatti. Oleme kolme kuuga jõudnud palgata 300 inimest, me anname endast parima, et kõrgendatud nõudlust rahuldada," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola esmaspäeval ERR-ile.

Esialgsete andmete kohaselt leppisid, Reformierakond, Isamaa ja Sotisaaldemokraatlik Erakond kokku, et kodutarbijad saavad energia hinnatõusu leevendamiseks võimaluse osta elektrit Eesti Energialt fikseeritud hinnaga börsivälise universaalteenusena. Koalitsioonileppe põhjal on universaalteenuse pakkumise kohustus Eesti Energial, teised energiamüüjad võivad seda teha, kui soovivad. Teenuse  hinna peab kinnitama konkurentsiamet.

"Universaalteenuse hind kujuneb nii, et Eesti Energia tootmise omahind pluss kasumimarginaal, millele lisandub CO2 ja sellele lisandub käibemaks ja see on hind, mille konkurentsiamet peab kinnitama," ütles Isamaa esindaja Priit Sibul.

Lisaks sellele näeb lepe ette 50-eurose toetuse megavatt-tunni kohta. "Lisaks universaalteenusele lepiti koalitsioonikõnelustel kokku talveperioodil ehk 1. oktoobrist kuni 31. märtsini energiatoetus, mis on 50 eurot megavatt tunni eest ja seda makstakse kõikide pakettide puhul," lausus Sibul.

Vainola sõnul on see info veel nii värske, et ta ei tea sellest palju rohkem kui avalikkus teab. "Me ootame huviga ja ma tean et ka teised elektrimüüjad ootavad huviga, et see jõuaks ka meieni ja vastavalt sellele peame käituma ja toimetama," märkis ta.

"Täna müüme 100 protsenti toodetud elektrit börsile, et jääme huviga ootama mis see endast kätkeb," lisas Enefit Poweri juht.

Vainola sõnul on Enefit Poweril seitse tootmisüksust, seitse elektrijaama, neist kolm on hübriid-elektrijaamad ja neli vanemad plokid.

"Täna meil toodetud ja müüdud elektrienergia megavatt tunnist umbes 85 protsenti moodustavad keskkonnamaksud, peaasjalikult CO2 maks. See maksu osakaal on poliitiline otsus ja meie toimetame kehtivate kokkulepete ja regulatsiooni raames," rääkis ta. "Eks me peame selle ära ootama, tõenäoliselt puudutab see osaliselt CO2 vabastust. Kas ta nõuab ka mingeid regulatiivseid muutusi ja kooskõlastusi Eesti väliselt, eks lähiaeg näitab," lisas ta.

Konkurentsiameti energiataristu osakonna juhataja Margus Kasepalu rääkis ERR-ile, et kui amet saab täpsed juhised, ollakse kohe valmis tegutsema.

Tema sõnul on omahinna arvestamisel oluline, milliseid seadmeid hakatakse selle ülesande täitmiseks kasutama. "Kuna vara hind on väga oluline kasumimarginaali arvestamisel, siis kõigepealt see vaidlus. Aga kui ma võtan üldiselt, enne 2013. aastat, kui meie maja sama moodi elektri müügihinda kooskõlastas, siis meil on see tuttav asi," rääkis ta.

Küsimusele, kuidas uus regulatsioon mõjutab meie elektriturgu laiemalt, vastab Kasepalu, et seda on praegu vara prognoosida.

Kui meie kaheksa-teravattunnisest elektriturust umbes paarkümmend protsenti moodustab füüsiliste isikute osa, siis teistpidi öeldes see 1,8 teravatt tundi pole koguhulgast nii suur, et kõik siin uppi paisata," kommenteeris ta eratarbijate osakaalu.