Nõukogudeaegne BTR ehk soomustransportöör on pärit 1980. aastatest ja näide kaitseliidu vaimust. Algusest peale käis isehankimine, kohandamine ja ülesputitamine kaitseliitlastega kaasas.

"Kompaniiülemana oli ka minul enda hangitud maasturid ette valmistatud ja ka suur osa ülejäänud kompanii eritehnikast - köögihaagistest alates ja ambulantsiga lõpetades, soomukid sinna vahele," rääkis kaitseliitlane Erki Vaikre.

Järgmisel aastal suurendab riik kaitseliitu 10 000 reservväelasega ning algavad õppekogunemised.

Tänavu õppuse Siil raames mängiti läbi ka äriühingute sõidukite sundkasutusse võtmist. Sundkasutust rakendatakse ainult sõja ajal. Sõjategevuse käigus hävinud vara ei kompenseerita.

"Ettevõtte omanik sai hommikul teada, et tema sõiduk on planeeritud sundkasutusse. Andis korralduse edasi autojuhile, autojuht sõitis konkreetseks kellaajaks kohale ja me võtsime selle auto üle," kirjeldas õppusi mobilisatsiooniressursside osakonnajuhataja Alo Aulik.

Õppuste käigus kasutati paarikümmend veokit, kraanat ja muud masinat. Sõja jaoks on olemas nimekiri vajaminevate sõidukite hulgast.

"Praeguste plaanide alusel oleme lubanud kaitseväele, et me tagame circa 2700 sõiduki olemasolu. Ja kui nüüd tuleb juurde 10 000 meest, siis planeerimisdokumendid annavad meile uue eesmärgi. Kaitseväe vajadus on läbilõige kogu tänavapildist - ATV-d, mootorrattad, maasturid - nii edevad kui ka tavalised - veoautod, traktorid, kraanad," kirjeldas Aulik.

Kõige defitsiitsem kaup on neljaveolised ja kuueveolised veoautod. Kaitseliit ootab, et 10 000 reservväelase lisandumisega kaasneb mobiilsus.

"Meie mobiilsus ei saa jääda alla vastase omale. Sellisel kujul, kui meil on tegemist relvastatud jalaväega, kellel ei ole kvaliteetset transporti, rääkimata esmast killu- ja kuulikaitset pakkuvat transporti, siis ei ole see piisav vastus võimalikule ründele," sõnas Erki Vaikre.

Kaitseliit ostab suure osa oma masinapargist oksjonitelt. Veoautod näiteks on ostetud kaitseväe oksjonilt.