Pettusekahtlusega hoiu-laenuühistu juht ootab menetluse lõppu vabaduses
Mai lõpus kinni peetud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Maksim Sorokin, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses, on tänaseks vabastatud ning menetluse lõpuleviimise aeg on teadmata. Ühistu esitas eelmisel nädalal pankrotiavalduse.
Keskkriminaalpolitsei pidas Sorokini kinni 23. mail, kahtlustuse kohaselt esitas ta investeeringute saamiseks valeandmeid.
Kriminaalmenetluses kontrollitakse, kas juhatuse liige on ühistu nimel esitanud avalikkusele ebaõigeid väiteid majandusaasta aruannete esitamise, hoiustajate üldkoosoleku toimumise, hoiu-laenuühistusse paigutatavate tähtajaliste hoiuste tagamise ja hoiustatud vahendite investeerimise kohta, selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas teisipäeval ERR-ile. Tegemist esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse kestel muutuda, lisas ta.
Kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada, et hoiu-laenuühistu juhatuse liige on valeandmete esitamisega enda positsiooni kuritarvitanud ning kahjustanud hoiu-laenuühistut ja seeläbi hoiustajate huve.
"Kahtlustatav vabastati pärast esmaste menetlustoimingute tegemist. Hetkel ei oska prokuratuur öelda, millal saame kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõpuleviiduks lugeda," ütles Küngas.
Delfi Ärilehe teatel esitas Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu 6. juulil Harju maakohtusse pankrotiavalduse.
Ühistu viimane esitatud majandusaasta aruanne on 2019. aasta kohta ning selle kohaselt oli ettevõttel aasta lõpuks 920 liiget ning aasta jooksul kaasati hoiuseid kogusummas 15 097 126 eurot.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu varade kogumaht oli 2019. aasta viimasel päeval 17 193 057 eurot. Kohustisi oli ühistul kokku 15 649 247 eurot ning omakapitali oli 1 543 810 eurot.
Ühistu pakkus oma klientidele 2019. aastal intressi 7,5 protsenti aastas, sel perioodil väljastas ühistu laene summas 14 451 613 eurot.
Majandusaasta aruande kohaselt väljastati eraklientidele kinnisvarahüpoteegi tagatisega laene, laenude sihtotstarbeks oli enamasti kinnisvaraga seotud arendustegevus. Väiksemal määral anti laene ka ettevõtete investeerimislaenude tarbeks.
Õhtuleht kirjutas eelmisel nädalal, et suurem osa Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu välja antud laenudest läks Sorokiniga seostatavatele ettevõtetele, mille sissetulek oli marginaalne, mis tähendab, et sisuliselt laenati miljoneid ettevõtetele, millel puudus igasugune käive.
Varasemalt on teada, et probleemsed hoiu-laenuühistud nõuavad hoiustajatelt volitust juhatuse liikmetele, mis tähendab, et nad annavad sellega ära kogu sõnaõiguse oma raha kasutamise üle ühistus.
Äriregistri andmetel on Sorokinil on õigus esindada hoiu-laenuühistut kõikide tehingute tegemisel üksinda. Teistel juhatuse liikmetel on õigus hoiu-laenuühistut esindada üksnes koos Sorokiniga.
Sama andmebaasi kohaselt ühistul maksu- ja tolliameti ees võlgnevusi ei ole, teises kvartalis tasus ettevõte teises kvartalis riiklikke makse 52 549 euro eest ning tööjõumakse 52 686 euro ulatuses, kusjuures etevõttes töötas arvestuslikult üks inimene.
Toimetaja: Mait Ots