Pärnu ootab tuleval aastal lehmi rannale tagasi
Pärnu soovib tuleval aastal taas näha rannaniitudel lehmi, tänavune hange selleks ebaõnnestus. Enam kui kümme aastat kestnud karjatamine rannaniitudel on suurendanud mitme linnuliigi arvukust.
Kui esimesed lihaveised 2010. aasta septembris Pärnu Mai randa jõudsid, vohasid kõikjal kõrkjad. Siis oli tegemist keskkonnaameti algatusega, aga aastatel 2012-2016 oli see Euroopa Liidu Life+ projekt. Ja niimoodi, nüüd PRIA toetusega, on need veised rannal käima jäänud ja rannaniitu lagedaks söönud.
Tänavu läks asi aga pisut aia taha.
"Jah, hankega läks natuke kehvasti, kuna vaatasime, mis linnakodanikud arvavad ja meelsus oli lehmade vastu mitte just kõige positiivsem. See kindlasti mõjutas ka meie hanke tulemusi. Sügisel vaatame kõik oma tingimused üle, et hange tuleks juba varem välja, et kasvatajad saaksid nende tingimustega tutvuda ja lehmad kindlasti tuleksid," rääkis Pärnu abilinnapea Irina Talviste.
Kuna lahevee kvaliteet pole lõige parem, arvatakse, et selle põhjus on linnalehmades. See aga pole kinnitust leidnud ja lehmad on siiski rannaniitude parimad hooldajad.
Kui üks suvi vahele jääb, ei juhtu veel midagi, aga kui veiseid ei tulekski, oleks see keskkonnaameti hinnangul katastroof ja nulliks kõik eelnevate aastatega saavutatu.
"See lage rannaniidu elupaik kasvab pillirooga kinni ja mida aasta edasi see pilliroog on hooldamata, seda ebasobivamaks see muutub rannaniidule omastele liikidele. Kiivitaja on võib-olla kõige tuntum liik, kelle arvukus ka tõusis projekti lõpuks oluliselt. Punajalgtilder, ka tema arvukus tõusis projekti lõpuks olulisel määral," rääkis keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein.
Praegu on veised üksnes Vana-Pärnu rannaniidul. Ja nii lihtne pole see elu karjatajal sugugi, et toob kevadel loomad kohale ja viib sügisel ära.
"Üks asi on loomad siia tuua, teine asi on hoida aiad korras. Igapäevaselt käime siin kontrollimas, et kõik oleks nii nagu peab," rääkis lihaveisekasvataja Siim Suitsmart.
Muredest rääkides meenub Suitsmardile, kuidas suve lõpul nelja aasta eest oli äkiline veetõus ja loomad jäid veevangi.
"Siin võib tõusta vesi ikka 24 tunniga ikka väga kiiresti, kui on tuul õigest suunast ja paraja tugevusega. Nii et sa võid natukeseks olla ära sõitnud, ja siis selgub, et veised on veevangi jäänud," kirjeldas Suitsmart.
Toimetaja: Barbara Oja