"Sellele liiga suurt lootust ei saa panna. See on oluline ja midagi muudab, paneb kedagi otsustama, et ta ei vali oma töökohaks linna ja tal on võimalik selle toetuse abil minna tööle ka maakonda, aga tõesti – kui kahe arsti asemel on üks, siis teda pooleks jagada ei saa," rääkis Mukk neljapäeval "Vikerhommikus".

"Aktuaalne kaamera" edastas kolmapäeval, et kui seni maksis riik väiksematesse kohtadesse tööle minevale perearstile 15 000 eurot lähtetoetust, siis uue määrusega tõsteti see summa kolmekordseks.

Mukk leidis, et 1990. aastate keskel ja lõpus tehti Eestis arstide koolitamisel viga, kui Tartu Ülikooli võeti iga aasta õppima alla saja tudengi ning see ongi nüüdseks tekitanud lünga.

"Sellega tekkis defitsiit, mistõttu oleme praegu olukorras, kus kolmandik arste on üle 60 aasta vanused ning arstide mediaanvanus on 55 aastat," märkis ta.

Suurim põud ongi tema sõnul perearstidest - eelmisel aastal oli 50 perearsti nimistut, mis tähendab 60 000 patsienti, perearstiga katmata. Eriarstidest on suur puudus erakorralise meditsiini osakonna arstidest, psühhiaatritest, väga paljudest sisearsti eriala arstidest, ka onkoloogidest. "Nii et on mõned erialad, mis on veel kehvemas positsioonis, aga probleem on üldine," tõdes Mukk.

Sama moodi on tema sõnul puudus ka õdedest.  

Arstide puudus tähendab, et haiglates töötavatel arstidel tuleb teha ravimisel valikuid, kuna keskmiselt teeb üks arst tööd pooleteise inimese eest. See tähendab, et haiglasse satuvad erakorralised haiged ning plaanilist tööd pole võimalik planeerida. Kokkuvõttes toob selline olukord kaasa arstide läbipõlemise ning vähendab nende motivatsiooni haiglates töötada.

"Siis ongi valik, kas töötada intensiivse koormusega haiglas või osakoormusega rahulikumas keskkonnas, kuigi ka meditsiinis," märkis ta.

Küsimusele, kas Ukraina põgenikest, kelle hulgas on ka meditsiiniharidusega inimesi, oleks abi Eesti tervishoiusüsteemile, tõdes Mukk, et ka nende ettevalmistus selleks, et töötada Eesti tervishoiusüsteemis, nõuab aega. "Nad ei saaks kohe homme tööle hakata. Nendest saadav abi tundub siiski väike praeguse probleemi juures," märkis haiglajuht.

Küsimusele, mida lisaks meditsiinipersonali ettevalmistuse suurendamisele saaks tervishoiu heaks teha, ütles Mukk, et tuleks laiapindselt investeerida inimestesse, arstide kõrval ka tugipersonali ja õdedesse, panustada innovatiivsetesse lahendustesse, näiteks infosüsteemidesse ja sellesse, et arstidel oleks ka tugipersonal nendega töötamisel. "Paraku see tähendab minu hinnangul seda, et vaja leida ressurss ehk raha, mis sinna suunata," tõdes Mukk.