Hartman: kõige suurem murekoht on spordivaldkond

Kultuuriminister Piret Hartman.
Kultuuriminister Piret Hartman. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Uus kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles intervjuus ERR-ile, et talle teeb muret spordivaldkonna teemade välja jäämine koalitsioonilepingust. Palgatõusu hakkab ta enda sõnul nõudma nii kultuuritöötajatele kui ka treeneritele. Hartman kinnitas ka, et on otsustanud ka tulevastel riigikogu valimistel kandideerida, võimalusel Ida-Virumaal.

Miks otsustasite nii lühikeseks ajaks ministriameti vastu võtta ja asekantsleri kohalt lahkuda? Riigikogu valimised on juba kaheksa kuu pärast?

Ma olen olnud kultuuriministeeriumis kokku seitse aastat ja need teemad, millega kultuuriministeerium on tegelenud, on saanud mulle väga oluliseks. Olen viinud ennast kurssi ka nende väljakutsetega, tutvunud partneritega, loonud võrgustikke. Ja loomulikult see põhjus, miks ma otsustasin vastu võtta, oligi see, et neid teemasid veel kõrgemal tasandil edasi viia, valitsuse tasandile. Ja isiklikult muidugi see, et minu põhifookus on täna olnud lõimumise valdkonnal, mis on väga tihedalt seotud ka Ukraina kriisiga, et see pädevus ja kompetents sellel keerulisel ajal, kui me peame tegelema siia tulnud 40 000 põgenikuga, oleks ka valitsuse tasandil esindatud

Aga mis selle kaheksa kuuga annab ära teha?

Jah, see on üsna lühikene periood, aga kui me riigi vaatest vaatame, siis on väga oluline periood. Ja minu kogemus on see, et iga päev on võimalik ära teha selleks, et nendes neljas valdkonnas, mis on kultuuriministeeriumi vastutada, asjad paremuse poole läheksid.

Isiklikult näen, et meil on vaja jätkuvalt tegeleda edasi palgaküsimustega, et kultuuritöötajaid ja treenereid väärtustada, et nad selles valdkonnas oleksid valmis jätkuvalt tublisti ja motiveeritult panustama. Kindlasti tuleb tegeleda meil ka üldiste kulude kasvuga. Kultuuriministeeriumil on täna väga suur haldusala, meil on üle 50 asutuse.

Võtame eesmärgiks, et raamatukogu seadus selle kaheksa kuu jooksul vastu võtta. Siin on juba aastaid või isegi aastakümneid selle teemaga tegeletud. Loodame nüüd sellele punkti panna. Üks oluline algatus, millega kindlasti tahaksin edasi minna on pärandihoidla ehk meie kultuuriväärtuste hoidmine.

Koalitsioonilepingusse on kirja pandud eelkõige kriisiteemad ja lepe on vist ka läbi aegade üks lühemaid. Kas koalitsioonilepe kultuuri jaoks sellises konkreetses sõnastuses üldse midagi ära teeb?

Ta annab siiski väga põhimõttelise raamistiku kultuurivaldkonnas. Ühest küljest on siin sees kriisidest räsitud kultuuri elujõulisuse teema, palkade teema, rahvakultuuri väärtustamise küsimus, rahvusraamatukogu ja raamatukogu küsimus. Nii et ühest küljest, jah, ta on pisut üldisem, aga teisest küljest annab ta ka võimaluse jätkata nende pikaajaliste eesmärkidega, mis meil täna on.

Mis teile selle koalitsioonileppe puhul muret teeb?

Minu kõige suurem murekoht on see, et spordivaldkond, mis on ka kultuuriministeeriumi vastutada, on täiesti väljaspool ja see, mis on seotud liikumisharrastusega, on täna ikkagi väga suur väljakutse. Nii et pigem on eesmärk tuua ka kindlasti sport pilti, olenemata sellest, et ta koalitsioonileppes täna ei kajastu.

Mis on need põletavamad asjad, millele spordivaldkonnas tähelepanu pöörata?

Spordivaldkonnas on seni pööratud tähelepanu kahele suunale. Üks on professionaalne sport ja teine on liikumisharrastus. Nendega me soovime kindlasti jätkata. Kindlasti me võiksime jätkata Team Estonia arendamist. See on EOK (Eesti Olümpiakomitee - toim.) juures toimetav üksus, mille eesmärk professionaalsete sportlaste toetamine. See loodi mõned aastad tagasi ja praegu on see tegevus käivitatud, aga ressursid selleks, et toetada professionaalseid sportlasi ja nende järelkasvu on jätkuvalt liiga väikesed. See on see, millele tahaks leida täiendavaid ressursse juurde, et nad saaksid seda teha vastavalt valdkonna vajadustele.

Ja teise külje pealt see, mis puudutab liikumisharrastust. Täna näeme, et üle 40 protsendi inimestest liigub ja see trend on väga positiivne ja kasvav. Aga väga suur osa inimestest ja ka lastest üldse ei liigu. Laste liikumise toetamine on kindlasti üks nendest põhifookustest, millele võiks tähelepanu pöörata.

Piret Hartman. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kas kultuuritöötajate palgatõusu järgmisesse riigieelarvesse võitlete sisse?

Ma väga loodan seda. Koalitsioonilepe väga selgelt selle ka välja toob. Kindlasti annan oma panuse, et me saaksime selle palgatõusu kätte. Aga loomulikult sõltub kõik riigieelarve läbirääkimistest, mis augustis ja septembris toimuvad. Ja loomulikult on minu eesmärk ka see, et me räägime ka treenerite palgatõusust, sest see väga selgelt mõjutab ka laste liikumisharrastust.

Mida kavatsete ette võtta kultuuriasutuste energiahindade leevendamisega seoses? Kas see on ka üks asi, millega te konkreetsemalt eelarve kontekstis hakkate tööd tegema?

Me oleme kultuuriministeeriumi poolt juba selle lauale pannud. Oleme siit kultuuriministeeriumi poolt ka need arvutused teinud. Kindlasti selle teema tõstatan ka riigieelarve läbirääkimistel.

Kuidas te näete oma rolli kultuuriministrina valitsuse ja kultuuriinimeste, kultuurimaastiku vahel?

Ma väga usun koostöösse. Üks inimene, isegi siis, kui ta on kultuuriminister, ei suuda kindlasti kogu kultuuri eest vedada. Minu roll on siiski olla täna väga heaks partneriks meie kultuurivaldkonnas toimetavatele eestvedajatele ja kindlasti vahendajaks ka valitsusega. Ma väga usaldan ja austan neid inimesi, kes täna selles valdkonnas toimetavad, mis kultuuriministeeriumiga seotud on. Ma väga loodan hoida seda tihedat kontakti, mis on mul ka seni olnud. Nii et loodan koostöös nendega seista ka valitsuse tasandil, nende küsimuste eest.

Mis on saanud muuseumide pärandihoidlate rajamisest?

Meie eesmärk on järgmisel aastal asuda projekteerimise juurde. Need arvutused on välja kalkuleeritud, mis on projekteerimise maht ja mis võiks olla ehitamise maht. Aga loomulikult me näeme ka seda, et täna ehitushinnad tõusevad väga kiiresti. Pigem on eesmärk see, et me järgmisest aastast asuksime projekteerimise juurde, et see lumepall liikuma saada. See, miks neid vaja on, kuhu neid vaja on, see kõik on tänaseks läbi räägitud. Sisu pool on ette valmistatud, nüüd on vaja lihtsalt asuda konkreetsete sammude juurde ja ma näen, et projekteerimise alustamine järgmisel aastal on võimalik.

Millega hakkab tegelema rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meede?

Me oleme aastaid rääkinud sellest, et raamatukogu ei ole ainult see koht, kus hoitakse raamatuid, vaid tihti ta on ka kogukonnakeskus. Meil on täna Eestis üle 800 raamatukogu ja nagu me ise ütleme - raamatukogu on kõige lähem tee riigini. Meie ülesanne on mõelda, kuidas seda rolli suurendada, kuidas tõsta ka digivõimekust raamatukogudes. Lisaks on küsimus andmebaasidest. Meil on täna mitu raamatukogude andmebaasi. Kuidas seda ühtlustada? Miks Eestis peab olema kolm andmebaasi? Võiks ju olla üks andmebaas, mille sees raamatud ka liiguvad vastavalt sellele, kus on seda soovivad lugejad.

Piret Hartman. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eelmisel aastal lisas riigikogu Tallinna filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja. Selle ehitust pidi sildfinantseerima Tallinna linn, aga kaardipaki on segi löönud valitsuse otsus mitte anda Euroopa taasterahastu toetusraha Tallinna haigla ehitamiseks ning enne Tallinna järgmise aasta eelarve paika saamist on ka filmilinnaku küsimus veel õhus. Kuidas selle projektiga saab edasi minna?

Riigikogu on selle otsuse teinud, millises järjekorras neid olulisi kultuuriobjekte rahastada. Loomulikult siin saame lähtuda riigikogu poolt antud mandaadist. Ma tean, et käib aktiivne lahenduste otsimine, et teha kõik selleks, et filmilinnak saaks oma ehitusega alustada. Minule teadaolevalt on täna kolm erinevat lahenduste varianti laua peal olemas. Ma loodan, et sügise jooksul jõuame õige lahenduseni, et filmilinnakut rajama asuda.

Mis on saanud Peterburi Jaani kiriku ülalpidamisest. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse seal üritused toimuda enam ei saa. Küll aga on hoone säilitamiseks vaja tegeleda selle hoolduse ja jooksvate kulude katmisega. Eelmine kultuuriminister keelas ka Eesti Kontserdil kirikuga lepingu lõpetamise. Kuidas te selle probleemiga tegelemist praegustes oludes näete?

Praegu on selge, et Jaani kirikus on väga keeruline korraldada sisulist tegevust. Hetkel oleme jõudnud selle lahenduseni, et me suudame ja saame sealsed kulud katta. Praegu ootame üldise olukorra lahendamist, sisulise tegevusega me seal tegeleda ei saa. Aga mis puudutab administratiivset poolt, et katta kulusid ja hoida see maja Eesti Kontserdi käes, siis need lahendused on tänaseks leitud. Detaile ma praegu välja tuua ei soovi.

Kas seoses ministriks asumisega plaanite ennast ka pikemalt poliitikaga siduda?

Tänasel hetkel on keeruline sellele küsimusele vastata. Minu eesmärk on keskenduda sellele kaheksale kuule ja olla nendele valdkondadele väärikas partner. Mis sellest kaheksast kuust edasi saab, et eks siis paistab. Kas ma olen ka väärikas poliitik. Eks seda elu näitab.

Kas kõrgliiga poliitikas tegevaks asudes olete otsustanud ka riigikogu valimistel kandideerimise?

Riigikogul valimistel kandideerimine on see, milles kindlasti sotsiaaldemokraatlik erakond peab kõigepealt kokku leppima, aga isiklikult saan öelda, et see, mille pärast minu süda kõige rohkem valutab, on Ida-Virumaa. Kui vähegi võimalik on, siis ma kandideeriksin selles piirkonnas. Ma olen seal üles kasvanud ja ma väga tihedalt käin seal ja olen kursis nende teemade ja inimeste muredega, mis seal on.

Aga kandideerimise otsus on teil tehtud?

Olles töötanud ka osa oma ajast nii riigikogus kui ka erakonnas, siis ma loomulikult mõistan, et erakond valib ministri, kes on valmis riigikogu valimistel kandideerima. Nii et selles mõttes ma austan nii erakonda kui ka nende soovi, et ministrid kandideeriksid. Jah. ma olen vastu võtnud selle otsuse, et ma kandideerin.

Eelmised koroonaviiruse lained olid suhteliselt laastavad üritustekorraldajatele, teatritele, muusikutele. Mis on teie sõnum nendele inimestele enne lähenevat sügist, kui järgmine koroonalaine ootab ees. Kuidas te annate neile kindlustunnet, et nad kuudeks taas nn sundpuhkusele ei jääks?

Kui koroonakriis algas, siis ma olin üks nendest inimestest, kes kultuuriministeeriumis kogu seda kriisikorraldust eest vedas. Suhtlesin riigikantselei, terviseametiga ja olin ka aktiivselt nende juhendite kokku panija selleks, et võimalikult maksimaalselt valdkonda lahti hoida.

Minu enda tunnetus on see, et nende kahe-kolme aasta jooksul me oleme valdkonnana saanud väga suure kogemuse, õppinud, töötanud välja ka erinevaid meetmeid selleks, et võimalikult maksimaalselt ja kaua seda valdkonda lahti hoida. Kriis on selline, milles lubadusi anda on väga keeruline, aga kindlasti ma luban töötada valdkonnaga käsikäes, kasutada ära neid kogemusi, mis meil täna on, kasutada ära neid võrgustikke ja kontakte selleks, et võimalikult maksimaalselt teha kõik selleks, et kultuur saaks lahti olla. Aga kõike me täna ette näha kindlasti ei oska.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: