Simson: gaasitarnete vähenemisega toimetulekuks peame tegutsema praegu
Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on liikmesriikide sõltuvus gaasist erinev ning teisipäevased arutelud tulevad huvitavad, kuid ta ootab päeva lõpuks kokkulepet gaasitarbimise solidaarse vähendamise kohta.
"Me arutame täna Euroopa valmisolekut tulevaks talveks. Gazpromi eilne teade rõhutab taas, et me peame olema valmis, et Venemaa võib iga hetk vähendada gaasitarneid. Selleks valmistumiseks peame praegu tegutsema, hoolitsema, et me oleksime valmis ja selle kriisi praegu kohe koos käsile võtma," ütles Simson teisipäeva hommikul ajakirjanikele.
"Vähendame ennetavalt oma nõudlust, mis võimaldab meil jätkata gaasihoidlate täitmist. Samuti lubab see meil vähendada tulevikus nõudluse ja pakkumise vahe," ütles Simson.
Simson märkis teisipäevase kohtumise kohta, et liikmesriigid on eri stardipositsioonis ning arutelud tulevad huvitavad, kuid ta ootab päeva lõpuks poliitilist kokkulepet.
Liikmesriikide soovitavate erandite kohta ütles Simson, et Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vaid kaheksa nädalat tagasi ning liikmesriikide sõltuvus gaasist on väga erinev.
"Iga ühik gaasi, mida me ei kasuta, saab aidata teisi liikmesriike, kes seisavad silmitsi väga keeruliste väljakutsetega," sõnas Simson.
Tšehhi minister: erandid ei takista eesmärgini jõudmist
EL-i nõukogu eesistuja Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Sikela sõnul ei takista erandid ühise eesmärgini jõudmist.
"Talv on tulemas ja me ei tea, kui külm tuleb, aga mida me teame kindlalt – Putin jätkab oma räpaste mängudega, gaasitarnete väärkasutamist ja nende abil väljapressimist. See on midagi, milleks peame oma kodumajapidamised ja majandused valmis seadma, et neid kaitsta. Hiljutine rünnak Odessale näitas, et Venemaa ei ole ja ei saa kunagi olema usaldusväärne partner," ütles Sikela.
Gazprom teatas esmaspäeval gaasitarnete vähendamisest, mis kohe tõstis ka gaasi hinda. "See on täiendav tõestus, et me peame võtma ohjad oma kätesse ja vähendama sõltuvust Venemaa tarnetest nii kiiresti kui võimalik. Kui me sellega hakkama saame, saab sellest kasu kogu Euroopa," sõnas Sikela.
Sikela sõnul käib teisipäeval töö selle nimel, et leida lahendus, mis on vastuvõetav kõikidele liikmesriikidele. "Ühtsus ja solidaarsus on parim relv Putini vastu ja ma olen kindel, et päeva lõpuks suudame seda välja näidata," ütles ta.
Paljud riigid paluvad gaasitarbimise 15-protsendilisele vähendamisele erandit. Sikela sõnul on erandite arutamine vajalik, sest riigid on erinevas positsioonis ligipääsuga energiaallikatele. "Mõnel riigil on palju tööd teha, et jõuda kokkulepitud protsendini, teistel on see juba saavutatud," ütles ta.
Sikkut: oluline on seada eesmärk
Ka majandusminister Riina Sikkut rõhutas, et kõik liikmesriigid sõltuvad gaasist erineval määral. "Väga oluline on saata sõnum agressorile, Venemaale, et Euroopat ei saa šantažeerida. Me teame, et Venemaa kasutab energiat relvana ja Venemaa mõistab, et tulemas on raske talv, kuid Euroopa võtab selle ühiselt käsile. Ma olen kindel, et suudame täna jõuda ühise kokkuleppeni," sõnas ta.
"Selles mängus ei saa kunagi võita, Venemaa mängib su alati üle. Eesti on seda õppinud, me oleme seda selgitanud 30 aastat ja jätkame selle selgitamist ja kuigi Vene gaasil pole embargot, toetame me seda," ütles Sikkut.
Sikkuti sõnul pole praegused sanktsioonid olnud piisavad ning tulevastes sanktsioonipakettides peaks olema ka gaasiembargo.
"Me mõistame, et mõned teised liikmesriigid on väga teistsuguses olukorras ja talve saabudes ei saa inimesi külma kätte jätta," ütles Sikkut.
"Neid asju ei saa teda üleöö, kuid oluline on seada eesmärk. Kui me saame selle rakendada ka kahe aastaga, siis sel on ikkagi positiivsed mõjud Euroopa energiajulgeolekule ja see on midagi, millega peame tööd tegema ning tänane otsus on samm selles suunas," ütles ta.
Küsimusele, kas ettepanek peaks olema kõigile kohustuslik või vabatahtlik, vastas Sikkut, et erakorralises olukorras peaks see olema kohustuslik, kuid ka sihi seadmine ei tähenda, et keegi ei võiks teha rohkem, kui siht ette näeb. "Eesti teeb rohkem ja ma arvan, et meil on ka teisi riike, kes teevad rohkem – teised Balti riigid, Soome. Ma arvan, et ka seda peaks teadvustama."
Toimetaja: Barbara Oja