Ehkki Donbassis on aprilli lõpust saadik olnud kõige aktiivemad lahingud ja ka praegu ründab Venemaa Bahmuti ja Siverski linna, siis mõlemas on intensiivsus langenud, ütles Saks. "Peab vaatama, mis järgmised viis-kuus päeva näitavad, aga tundub, et Venemaad ikka väga töiselt häirib ukrainlaste aktiivsus Hersoni piirkonnas. Viimase kolme päeva jooksul on teateid suurematest väeüksuste liigutamistest Donbassist Lõuna-Ukrainasse," kirjeldas ta.

"Ma ei oska veel öelda, kas see tähendab seda, et Venemaa täiesti seiskab Donbassis pealetungi, seda ma hästi ei usu, aga väga palju neil ka vägesid ei ole, millega nad rünnata suudavad. Selles mõttes võivad mingid muutused nüüd lähiajal toimuda," rääkis Saks.

Ukraina väed pole suutnud küll Vene üksusi nii suurtelt aladelt tagasi suruda nagu märtsis, aga tänu läänest saadud uuemale relvastusele on Ukraina kaotused alla läinud. Lisaks on nad suutnud tekitada Vene üksustele distantsilt kaotusi ja hävitada nende suurtükiväe moona ja varustust, millega Venemaa mais suutis Ukraina vägede positsioone ja tsiviilobjekte pommitada, rääkis Saks.

"Nii et Vene suurtükiväe aktiivsus on väga palju langenud, mistõttu on Venemaa veel rohkem võtnud kasutusele igasuguseid rakette, mida saab lasta kaugemalt, aga nende varud Venemaal teadupärast väga suured ei ole," tõdes ta.

"Ukraina mängib seda mängu, et Venemaal eeldatavasti kuu-kahe jooksul tuleb sellisest moonast puudus, millega ta seni oma sõda on pidanud ja kuna isikkoosseisu ja tehnikat napib juba praegu täiesti ilmselgelt, siis Venemaa on sunnitud loobuma pealetungi kavatsusest ja võib-olla Ukraina saab minna suuremale vastupealetungile," rääkis Saks.

Aeg surub ka Ukrainale peale

Samas märkis Saks, et ajategur survestab ka Ukrainat, mis ei suuda nii pikalt suurt sõda pidada kui Venemaa.

"Alguses oli küll selgelt näha, et aeg mängis Ukraina kasuks, kuna tal oli vaja saada Lääne käes relvaabi. Võib-olla praegu käib mäng veel selles plaanis, et see on Ukrainale kasulikum, kuna Ukraina suudab oma reserve paremini ette valmistada, nende motivatsioon on kõrgem," tõdes ta.

Venemaal ei ole tema sõnul suutnud oma reservide ettevalmistamist selliselt käima saada, et nad suudaksid moodustada uusi suuremaid võitlusvõimelisi väegrupeeringuid ja neid rindele tuua, mis peaks Ukrainale väga muret tekitama, lisas ta.

"Aga kuskilt maalt saab see läbi ja kui Ukraina ei suuda oma territooriume vabastada ja siis minna üle kaitsele – see peaks ikka juhtuma nüüd mõne kuu jooksul, maksimaalselt poole aasta jooksul, siis võib-olla hakkab see pendel taas teistpidi liikuma," rääkis Saks. "Sest Ukrainal on kindlasti vähem võimekust pidada väga pikaajaliselt kõrge intensiivsusega sõda ja kuigi lääneriikide relvatoetus ja ka rahaline abi on praegu väga normaalsel tasemel, kuigi võiks olla parem, siis ikkagi Ukraina ühiskond ei saa nii pikalt sellises pingeseisundis võidelda."

Vilja väljavedu ilmselt algab

Küsimusele, kas sel nädalal algab vastavalt Türgi ja ÜRO vahendusel saavutatud kokkuleppele vilja väljavedu Ukraina sadamatest, ütles Saks, et vähemalt alguses ja mingis ulatuses võiks see toimuda.

"Ma arvan, et sellega läheb nii nagu tavaliselt nende asjadega läheb, et Venemaa üritab veel teha väikesi nükkeid, et seda protsessi kuidagi kõigutada. Aga mul on tunne, et päris seisma see asi ka ei jää," leidis ta.

Saksa hinnangul võib tulla väikesi tagasilööke, aga ta ei usu, et Venemaa selle päriselt nurjaks.

"Sest kui nad juba läksid selle lepingu allakirjutamise teed ja pannuid selle tegema kaitseminister Sergei Šoigu, kelle positsioon Vene võimuhierarhias on väga oluline, siis ei ole mõtet hakata seda allkirja naeruvääristama. Ma usun, et pigem viljavedu mingil moel ja mingis ulatuses hakkab toimuma," rääkis Saks.

Vene mereväe doktriin ei too suuri muutusi

Kommenteerides Vene mereväe uue doktriini kinnitamist, märkis Saks, et see ei too suuri muutusi, vaid rõhutab üle juba senised seisukohad.

"See on vana doktriiniga üsna sama, mõnda asja on pisut avalikumalt rõhutatud – selles mõttes ei ole Venemaa ohuhinnang muutunud. See on täpselt see, mida Venemaa juhtkond on Putini ametiaja algusest saadik käsitlenud. Ma ei usu, et siin millegi täiesti uuega tegemist on – Kaliningrad jääb Kaliningradiks, Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku roll ei muutu.," tõdes ta.

Saksa sõnul sõjalaevastik Venemaa jaoks alati olnud väga oluline, aga sellele ei ole lihtsalt ressursse jätkunud. Põhitähelepanu on siiamaale läinud lennuväe ja raketivägede moderniseerimisele.

"Laevastik on tulnud kõige sabas ja see on alati olnud väljakutse riikidele, kelle majandus ei ole väga tugev, aga kellel on globaalsed ambitsioonid, sest  ilma laevastikuta maailmameredel kaasa rääkida ei ole võimalik," rääkis Saks.