Järgmise kahe-kolme aasta jooksul viiakse läbi hulk uuringud ja saab selgeks, milline on kavandatava tuulepargi mõju loodusele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.

Uuringu tarvis tehakse kavandatava tuulepargi alal katsepüüke, et vaadata, millised kalad ja kui suures koguses on selles paigas liikvel. Võrgud tuuakse Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu baasi, kus seisab ees mõneti tüütu töö: kõik kalad tuleb ükshaaval võrkudest välja nokkida. Aga uuringuga selguvad paljud asjad.

"Kas on tegemist näiteks kudeva kalaga või siis on näiteks hästi suure arvukusega kalakoondised, kes on näiteks teel oma kudealadele - kõik sellised asjad saaks paika ja oleks teada," rääkis TÜ Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev.

"Üldiselt, keda meil siin kõige rohkem on, on räime, nagu ikka Liivi lahes. Räim on praegu lihtsalt hajutatult oma toitumisaladel Liivi lahes laiali ja ei ole mingeid suuri koondumisi praegusel aastaajal," rääkis Shpilev, kelle sõnul on räime kõrval leitud ka mõni tint ja merihärg.

"Tõenäoliselt tuleb ka nolguseid. Merihärjad ja nolgused on põhjakoosluse kalad. Meil püügid käivad siis ka põhja lähedal, et hõlmata kogu kalastikku," ütles Shpilev.