Töötukassa nõukogu esimehe, minister Petersoni plaan teha valitsusele ettepanek töötuskindlustusmakse määra tõstmiseks tuli tööandjatele üllatusena, sest teisipäeval toimunud nõukogu istungil sellist ühist seisukohta ei kujunenud, ütles Aas.

"Me arutasime finantsprognoosi ja maksemäärasid, aga sellist meeleolu või seiskohta külla ei kujunenud, et me läheksime valitsusse ettepanekuga, et maksumäära tuleks tõsta. Minu hinnangul on töötukassa praegu väga hästi finantseeritud, me saame jooksvalt oma tulude-kulude katmisega hakkama, meil on üle 500 miljoni euro reservides," lausus Aas.

Peterson põhjendas oma plaani, tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra, sellega, et vaja oleks taastada koroona ajal enam kui 300 miljoni euro võrra vähenenud töötukassa reservi.

Aasa hinnangul on kiire inflatsiooni ajal reservide kasvatamine küsitava väärtusega ettevõtmine.

"Superinflatsiooni keskkonnas hakata reserve suurendama tundub ebaotstarbekas. /.../ Töötukassa reservid on olnud väga suured. Muutunud maailmas ja kõrge inflatsiooni keskkonnas ei ole reservide osakaal enam nii tähtis. Seda enam, et juba mõni aasta tagasi konsolideeriti töötukassa reservid riigi ühtsesse rahakotti. Meil ei ole mõtet riigieelarve vaates ühes otsas rammusamat suppi keeta, kui riigis tervikuna asju aetakse. Hoida nii suuri reserve konto peal, kus need intressitulu meile headel aegadel ei teeninud, aga kehvadel aegadel inflatsioon selle reaalväärtust mühinal põletab, see ei ole kõige otstarbekam," lausus Aas.

Peterson märkis ka, et uuest aastast tuleks makse tõsta, sest laiemas vaates majandusel läheb hästi.

Aasa sõnul on majanduses olukord pigem ebakindel ning ettevõtjad ootavad praegu pigem maksurahu.

"Meil on praegu majanduskeskkonnas ebakindlus, oodatakse, et majandus jaheneb. Ja minna välja sõnumiga, et me hakkame selles ebakindlas keskkonnas maksukoormust tõstma, see kindlasti tööandjate vaadetega kokku ei lähe. /.../ Praeguse info põhjal ütleks küll, et pigem oodatakse maksurahu, pigem pakume stabiilsust, töötukassal ei ole näha rahalisi probleeme jooksvalt ega lähitulevikus," lausus ta.

Töötukassa nõukogu esitab ministri kaudu valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt 21. augustiks. 19. augustil toimub nõukogu koosolek, kus otsus tehakse. Aasa sõnul peab otsus nõukogus, kus istuvad nii tööandjate kui ka ametiühingute, lisaks rahandusministeeriumi esindaja ja sotsiaalminister, olema konsensuslik. Tööandjad aga Petersoni plaani ei toeta.

"Need peavad olema väga kaalukad argumendid ja ühine arusaam, miks peaks maksemäärasid langetama või tõstma. Praeguse info alusel me tahaks küll näha, et enne kui me räägime maksumäära tõstmisest, tuleks üle vaadata töötukassa kulude pool – kas kõik toetused ja teenused sellises mahus on vajalikud; tuleks üle vaadata, kas me oleme piisavalt likviidsed, kas on  kiireks kriisiks puhver olemas. Ma väidan, et see puhver on hetkel olemas," lausus Aas.

Koroonaaeg sõi reserve

Kui 2020. aasta lõpus oli töötukassa reserv 838,1 miljonit eurot, siis praegu on reservi umbes 500 miljonit eurot. Peamiselt kahanes raha pandeemia ajal makstud toetuste tõttu.

Töötukassast öeldi ERR-ile, et suurim väljaminek oli pandeemia ajal töötasu hüvitis, seda maksis töötukassa kolmel korral ( kaks korda üle-eestiliselt ja korra Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtetele suunatuna). Kokku maksti umbes kolme korraga umbes 370 miljonit eurot (275 miljonit+21 miljonit+71 miljonit). Toetusi maksti enam kui 200 000 töötajale.

 "Lisaks suurenes töötus 2020 ja 2021 – seega suurenesid ka väljamaksed, kasvas koondamiste arv ja pankrottide arv, oli rohkem töötuskindlustushüvitise saajaid. Kasvanud on ka inimeste palgad – see tähendab, et suurenevad ka väljamaksed töötutele," ütles töötukassa pressiesindaja Lauri Kool.

Ukrainast saabunud sõjapõgenikele töötukassa poolt toetusi ei maksta: nemad saavad töötutoetust ja see raha ei tule töötuskindlustusest, see on riigieelarve raha, märkis Kool

Aastaid on Eestis kehtinud töötuskindlustusmakse määr töötasust 1,6 protsenti töötajale ja 0,8 protsenti tööandjale.

Lähtuvalt töötuskindlustes seadusest võib töötaja töötuskindlustusmakse määr olla 0,5 kuni 2,8 protsenti töötasust. Tööandja töötuskindlusmakse määr on 0,25 kuni 14 protsenti töötasust.