Oluline 8. augustil kell 22.55:

- Nädal tagasi Ukrainast lahkunud esimene ekspordileppe järgne viljalaev otsib kauba mahalaadimiseks uut sadamat, sest vilja algne ostja Liibanonis loobus sellest; 

- Ukraina: Vene raketitabamus oli 10-20 kaugusel tuumajäätmetest;

- Pentagon: Venemaa vägede kaotused Ukrainas on 70 000 kuni  80 000 sõdurit;

- Podoljak: Venemaaga saab läbi rääkida alles peale Vene vägede lüüasaamist;

- USA saadab Ukrainale 4,5 miljardit majandusabi ja miljardi eest sõjalist abi;

- Ukraina tabas Vene palgamõrvarid;

- Soome saadab 20 instruktorit Ühendkuningriiki Ukraina sõdureid välja õpetama;

- Mõkolajivis ja Bahmutis leiti Vene agente;

- Ukraina valitsus esitas IMF-ile ametliku taotluse aasta lõpus uue abiprogrammi saamiseks;

- Zaporižžja oblastis kuulutati välja referendum "Venemaaga taasühinemiseks";

- Ukraina kaudtuli tabas taas Antonivka ja Kahovski sildu;

- ISW: Vene okupatsiooniväed kiirendavad võltsreferendumite korraldamist;

- Venemaa jätkab Vinnõtsja pommitamist;

- Venemaa on kaotanud vähemalt viis tuhat sõjakõlbulikku ühikut sõjatehnikat;

- Ukraina võimud vahistasid Bahmutis reeturid, kes aitasid Venemaa sõjaväelasi;

- London: Venemaa kasutab suure tõenäosusega Ukrainas jalaväemiine;

- Kiiev: Ukraina relvajõud pommitasid kahte silda, mis asuvad Hersoni oblastis;

- Ukraina: HIMARS-i raketid tapsid Melitopolis umbes 100 Vene sõdurit;

- Ukraina jätkab Venemaa laskemoonaladude pommitamist;

- CNN: senaatorid Graham ja Blumenthal toetavad Venemaa kuulutamist terrorismi riiklikuks toetajaks;

- Venemaa kaotas ööpäevaga 140 sõdurit. Kokku on Vene jõud kaotanud Ukrainas ukrainlaste hinnangul 42340 sõdurit.

Saatkond: ostja loobus Ukraina esimesest viljasaadetisest

Esimene ekspordikokkuleppe järgi Ukraina sadamast väljunud viljalaev Razoni otsib kauba mahalaadimiseks uut sadamat, sest vilja algne ostja Liibanonis loobus sellest, põhjendades oma otsust kauba viiekuulise hilinemisega.

"Razoni pardal olnud Ukraina vilja saatja andmetel keeldus Liibanonis asuv ostja tarne hilinemise tõttu lasti vastu võtmast," teatas Ukraina saatkond Liibanonis.

"Vilja tarnija otsib seega nüüd teist kaubasaajat, kes selle kauba maha laadiks kas Liibanonis/Tripolis või mõnes teises riigis/sadamas," lisas saatkond.

Razoni väljus Odessa sadamast nädal tagasi. Selle pardal on 26 527 tonni maisi. Laev pidi saabuma Liibanoni pühapäeval, kuid muutis oma sihtkohaks Mersini sadama Türgis ning on praegu ankrus Türgi lõunaranniku lähedal.

Siiani on kokkuleppe järgi eksporditud Ukrainast seitsme laevaga umbes 243 000 tonni vilja.

Ukraina: Vene raketitabamus oli 10-20 kaugusel tuumajäätmetest

Ukraina riikliku energiaettevõtte Energoatom juht Petro Kotin ütles Ukraina televisioonile, et Vene raketirünnak Zaporižžja tuumajaamale oli 10-20 meetri kaugusel tuumajäätmetest. Nende tabamisel oleks oleks toimunud radiatsiooniõnnetus.

Kotini hinnangul oleks ühe tuumajäätmete konteineri tabamine kohaliku taseme õnnetus, kuid kahe või kolme konteineri tabamisel oleks mõjutatud ala palju suurem.

Energoatomi juhi sõnul katkesid rünnakus elektrijaama kommunikatsiooniühendused hüdroelektrijaama ja Ukraina elektrivõrguga. Praegu seob Zaporižžja tuumajaama Ukraina elektrivõrguga ainult üks kommunikatsiooniliin ja kui see katkeb, siis lülitub jaam välja.

Kotini sõnul tuleb Vene väed jaamast minema ajada ning tuumajama territooriumist teha demilitariseeritud tsoon. Kotini sõnul on tuumajaama kompleksi territooriumil ligikaudu 500 sõdurit ja 50 rasketehnika ühikut.

Ukraina suursaadik Jevhenii Tsõmbaliuk, kes esindab Ukrainat rahvusvahelise aatomiagentuuri (IAEA) juures Viinis, ütles ajakirjanikele esmaspäeval, et Ukraina tahab Zaporižžja tuumajaama rahvusvahelist vaatlusmeeskonda, mida veaks eest suure tõenäosusega IAEA ja kuhu oleks kaasatud ka ÜRO.

Diplomaadi sõnul soovivad nad järelevalvemissiooni Zaporižžja tuumajaamakompleksi juba käesoleva kuu raames. Vene pool on näidanud üles esmast valmidust IAEA missiooni lubamiseks.

Viinis paiknev Ukraina suursaadik mõistis ka hukka Vene poole eksitavad väited seoses tuumajaamaga.

Suursaadik kutsus ülesse kehtestama Vene tuumatööstusele eraldi sanktsioonid ning suursaadiku sõnul arutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski selliseid meetmeid ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga.

Tsõmbaliuki sõnul hoiustavad Vene väed okupeeritud Zaporižžja tuumajaama kompleksis nii raskerelvastust kui ka lõhkekehi.

Diplomaadi sõnul ei oleks võimalik õnnetus tuumajaamas 40-50 kilomeetri ulatuses võrreldav isegi Tšornobõli või Fukushima tuumaõnnetustega.

Venemaa teatas pühapäeval, et Ukraina väed pommitasid Zaporižžja tuumajaama, mille käigus tuumajaama elektriliinid said kahjustada ning jaam pidi oma elektri tootmist vähendama. Kiievi teatel ründasid Zaporižžja tuumajaamad hoopis Vene väed ise. Ukraina Energoatom teatas pühapäeval, et nädalavahetusel toimunud rünnakus sai kaks tuumajaama töötajat haavata.

Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim. Vene väed vallutasid tuumajaama märtsi alguses, kuid jaama hoiavad töös Ukraina spetsialistid.

Pentagon: Venemaa vägede kaotused Ukrainas on 70 000 kuni  80 000 sõdurit

USA kaitseministeeriumi poliitikaloome abiministri Colin Kahli sõnul on Venemaa kaotused Ukrainas ligikaudu 70 000 kuni 80 000 sõdurit. Selle hinnangu sisse kuuluvad nii hukkunud kui ka haavata saanud.

Kahli sõnul on Vene kaotuste määr märkimisväärne, kuna Venemaa pole Vene-Ukraina sõjas alates veebruarist saavutanud ühtegi strateegilist eesmärki.

Podoljak: Venemaaga saab läbi rääkida alles peale Vene vägede lüüasaamist

Ukraina presidendi nõunik Mihhailo Podoljak ütles intervjuus Prantsuse ajalehele Le Figaro, et Venemaaga saab rahukõnelusi pidada alles siis kui Vene väed on saanud sõjalisi tagasilööke Ukrainas. Podoljaki sõnul Venemaa kas keelduks või petaks kokkuleppe osalisi.

Poldoljaki sõnul tahab Venemaa võtta maksimumi võimalusest laieneda, mis on Ukraina jaoks vastuvõetamatu. Presidendi nõuniku sõnul ei ole Vene väed enam võimelised edasi tungima ja seetõttu tulistavad Ukraina tsiviiltaristut.

Mihhailo Podoljaku hinnangul kasutab Venemaa rünnakuid tsiviilisikute vastu ukrainlaste demoraliseeerimiseks, et nood Ukraina valitsust rahule sunniksid.

Podoljak täpsustas, et poliitilisel ja sõjalisel tasandil Venemaaga praegu ei suhelda, kuid humanitaarküsimustes koostöö jätkub. See puudutab eelkõige vangide vahetusi, langenud sõdurite säilmeid ja humanitaarkoridore ning Ukraina vilja eksporti.

USA saadab Ukrainale 4,5 miljardit majandusabi ja miljardi eest sõjalist abi

Ameerika Ühendriigid annavad Ukraina valitsusele 4,5 miljardi dollari eest majanduslikku abi, et täita Ukraina eelarvedefitsiiti. Kokku on USA Ukrainat majanduslikult aidanud 8,5 miljardi dollari eest. USA annab Ukrainale majandusabi läbi maailmapanga jupiti – juunis anti 1,3 miljardit, juulis 1,7 miljardit ja nüüd augustis 3 miljardit dollarit.

USA majandusabi peaks aitama Ukraina valitsusel paremini tagada riigi põhilisi teenuseid, sh sotsiaaltoetuste maksmist puuetega lastele, vaestele ja miljonitele riigi sisepõgenikele.

Ukraina valitsuametnike hinnangul on riigil iga kuu 5 miljardi dollari suurune eelarvemiinus, mis on ligikaudu 2,5 protsenti sõjaeelsest Ukraina SKP-st. Majandusteadlaste hinnangul kasvab Ukraina eelarvedefitsiit 25 protsendini SKP-st. Enne sõda oli defitsiit 3,5 protsenti.

Maailmapanga hinnangul on 2023. aasta lõpuks 55 protsenti ukrainlastest sõja tõttu vaesuses. Enne sõda oli ametlikult vaesuses 2,5 protsenti elanikkonnast.

Ameerika Ühendriikide sõjalise abi hulka kuulub laskemoon HIMARS mitmikraketiheitjatele, raketid NASAMS maa-õhk raketisüsteemile ja pea 50 M113 soomustatud meditsiinilist transporti.

Ukraina tabas Vene palgamõrvarid

Ukraina eriteenistus SBU teatas Vene eriteenistuse GRU tapjate tabamisest, kellele oli antud ülesanne likvideerida Ukraina kaitseminister, Ukraina luurejuht ja üks tuntud Ukraina ühiskonnategelane, kelle nime ei avaldatud.

Iga sihtmärgi tapmise eest oli Vene vahendajate poolt palgamõrtsukatele lubatud 100 000 kuni 150 000 dollarit. Moskva koordinaator otsis sobivat mõrtsukat Ukraina kriminaalide seast, kellele lubati alguses ühe Ukraina sõduri tapmise eest 5000 dollarit. See oli proovitöö peale mida avaldati tegelikud sihtmärgid.

Soome saadab 20 instruktorit Ühendkuningriiki Ukraina sõdureid välja õpetama

Soome kaitseministeerium teatas, et ka Soome saadab 20 instruktorit Ühendkuningriiki appi Ukraina sõdureid välja õpetama.

Ukraina sõdurite väljaõpet juhib Ühendkuningriik. Eesmärk on välja õpetada 10 000 Ukraina sõdurit.

Less than 2 weeks ago these men were civilians. Some day they will be again. But right now they are training to be ready for combat on the front line.

Ukrainian soldiers have been taking part in UK-led military programmes up and down the country.pic.twitter.com/Hyf3jzEwTD

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 8, 2022

Pühapäeval teatas Rootsi, et saadab appi väljaõpet läbi viima kuni 120 instruktorit.

Mõkolajivis ja Bahmutis leiti Vene agente

Mõkolajivi oblasti juhi Vitali Kimi sõnul oli nädalavahetusel jõustatud liikumiskeeld linnas edukas ning tabati viis tagaotsitavat, kes tegid koostööd Vene relvajõududega. Kokku registreeriti julgeolekujõudude poolt 20 erinevat vahejuhtumit.

Mõkolajivi linna on pidevalt tabanud raketi- ja suurtükirünnakud.

Ukraina politsei teatas pühapäeval, et vahistas Bahmutis kuus Venemaa poolehoidjat.

Ukraina teatel aitasid need Moskva-meelsed ukrainlased Venemaa sõjaväelasi. Vene väed püüavad jätkata pealetungi Bahmuti suunal.

Bahmut on Ukrainale strateegiliselt oluline, kuna sealt läheb otsetee Donetski oblasti ühe olulisema ukrainlaste käes oleva linna, Slovjanski juurde ning kaitsjatel ei ole seal kasutada maastiku eeliseid. Ukraina vägede peastaabi teatel ründasid Vene üksused ka Avdiivkat, Slovjanskit.

Ukraina loodab aasta lõpus IMF-ilt uut abi saada

Ukraina peaministri Denõss Šmõhali sõnul on valitsus ametlikult taotlenud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt uut abiprogrammi.

"Me loodame saada IMF-ilt vastavat abi selle aasta novembris-detsembris," ütles Šmõhal pressiteates.

Ukraina teatas juba juuli lõpus, et tahab enne aasta lõppu sõlmida IMF-iga kokkuleppe 15 kuni 20 miljardi dollari suuruses programmis, mis aitaks sõjast räsitud majandust turgutada. Ukraina majandus langeb prognoosi järgi sel aastal 35 kuni 45 protsenti ning riigi igakuine riigieelarve puudujääk on viis miljardit dollarit. Ukraina sõltub praegu tugevalt välisrahastusest.

Zaporižžja oblastis kuulutati välja referendum "Venemaaga taasühinemiseks"

Zaporižžja oblasti okupatsioonivõimudega koostööd tegev endine Ukraina poliitik Jevgeni Balitski allkirjastas Vene uudisteagentuuri Ria Novosti teatel määruse korraldamaks referendum Zaporižžja oblasti taasühendamiseks Venemaaga.

Balitski allkirjastas määruse okupeeritud Melitopoli linnas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem öelnud, et referendumid Lõuna-Ukrainas välistavad uued Ukraina-Vene rahukõnelused.

Referendum võidakse läbi viia ka veebi teel, vahendab Gazeta.ru.

Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid leppisid 1994. aastal Budapesti memorandumi sõlmimisega kokku, et kõik riigid, sh Venemaa, kavatsevad austada Ukraina territoriaalset terviklikkust.

Ukraina kaudtuli tabas taas Antonivka ja Kahovski sildu

Ukraina relvajõud tabasid taas Antonivka ja Kahovski sildasid, teatas Ukraina lõunaringkonna staabi esindaja Natalia Humenjuk. Ukraina väed on ka varem üle Dnepri jõe minevaid sildasid rünnanud. Sillad üle Dnepri jõe on olulised Vene vägede varustamise tagamiseks lääne pool Dnepri jõge.

Hersoni oblastinõukogu asejuht Jurii Sobolevskii ütles pühapäeva, et Vene väed on Antonivka silla peale ukrainlaste raketirünnakut isoleerinud ja ei lase kohalikke inimesi sinna ligidale. Sobolevskii sõnul on esialgsetel andmetel sild tugevasti kahjustatud.

Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi sõnul transpordivad Vene väed kolm kuni neli konvoid sõjatehnikat läbi Melitopoli iga päev eesmärgiga tugevdada piirkonnas olemasolevaid jõudusid.

ISW: Vene okupatsiooniväed kiirendavad võltsreferendumite korraldamist

Zaporižžja oblastis asuva Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas pühapäeval, et Vene okupatsioonivõimud on kohalike elanike tugeva vastuseisu tõttu hakanud võltsreferendumite korraldamist kiirendama. Fedorovi sõnul plaanisid okupatsioonivõimud algselt ühepäevast hääletuspäeva, kuid kavatsevad nüüd kehtestada seitsmepäevase kodust hääletamise, mille raames relvastatud Vene okupatsiooniväed külastavad Melitopoli linna elanikke ja peavad nendega "intervjuu".  

Hersoni oblasti administratsiooni nõuniku Sergein Khlani sõnul sundisid Ukraina rünnakud HIMARS mitmikraketiheitjaga võltsreferendumi korraldamise plaani edasi lükkama. Khlani sõnul planeerivad okupatsiooniväed referendumi korraldada 11. september.

Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul tähendab selline ukselt-uksele hääletamine okupatsioonivägedele tugevamat kontrolli hääletustulemuse suhtes ning sedasi saaks ka kergemini tabada okupatsioonivastaseid aktviste. Samuti ei oleks sellise hääletusprotseduuri puhul selgeid valimiskabiine, mida partisanid või Ukraina regulaarväed saaks võtta sihtmärgiks.

Mõttekoja hinnangul kasutavad Vene okupatsioonivõimud erinevates okupeeritud Ukraina regioonides erinevaid lähenemisi referendumite läbiviimiseks olenevalt partisanitegevuse ja Ukraina regulaarvägede vasturünnakute ohu määrast.

Venemaa jätkab Vinnõtsja pommitamist

Ukraina õhujõudude teatel korraldas Venemaa Kesk-Ukrainas asuva Vinnõtsja oblasti sõjaväeobjektide vastu raketirünnaku. Venemaa jätkas ka Harkivi ja Sumõ oblastite pommitamist. 

"Linnas on kuulda plahvatusi. Ma palun kõigil varjuda," teatas Harkivi linnapea Ihor Terekhov

Vene väed jätkasid pühapäeva öösel ka Sumõ oblasti pommitamist. "Venemaa naabepiirkond on pideva pommitamise all," teatas Sumõ oblasti kuberner. Kuberneri teatel toimus oblastis vähemalt 50 plahvatust. 

Ukraina: HIMARS-i raketid tapsid Melitopolis umbes 100 Vene sõdurit

Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas, et Ukraina väed kasutasid Venemaa sõjaväe positsioonide pommitamiseks HIMARS-rakette. Fedorovi sõnul hukkus umbes 100 Vene sõdurit ja hävitati hulk sõjatehnikat. 

Kiiev: Ukraina relvajõud pommitasid kahte silda, mis asuvad Hersoni oblastis

Ukraina sõjaväe lõunaringkonna pressiesindaja teatel tabasid riigi relvajõud esmaspäeval Antonivka ja Kahhovski silda, mis asuvad Hersoni oblastis. Antonivka silda on Ukraina juba varem pommitanud. 

London: Venemaa kasutab suure tõenäosusega Ukrainas jalaväemiine

Briti luureteenistuste hinnangul kasutab Venemaa suure tõenäosusega Ukrainas jalaväemiine. Vene väed tahtsid tõenäoliselt kaitsta oma rindejoont Ukraina Donbassi piirkonnas, teatas Briti kaitseministeerium Twitteris.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 8 August 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/4z656hQiML

#StandWithUkraine pic.twitter.com/RJWkdgIoSB

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 8, 2022

Miinid võivad kaasa tuua ulatuslikke kaotusi nii Ukraina sõjaväelaste kui ka kohalike tsiviilisikute seas, teatas ministeerium. 

Ukraina jätkab Venemaa laskemoonaladude pommitamist

Ukraina sõjaväe lõunaringkond teatas, et riigi väed tapsid Hersoni oblastis umbes 24 Venemaa sõdurit ja hävitasid erinevat Vene tehnikat, sealhulgas mitu sõjaväemasinat. Ukraina teatel hävitas riigi armee ka Herson oblastis asuva Venemaa laskemoonalao. 

Venemaa on kaotanud vähemalt viis tuhat sõjakõlbulikku ühikut sõjatehnikat

Sõltumatu oryxspioenkop tiim on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale lugenud kokku mõlema poole kaotusi tehnikas. Blogis arvestatakse ainult neid hävinud, kahjustatud võib vastasele langenud tehnikaühikuid, mille kohta on olemas selge pildiline tõend.

Blogi teatel on Venemaa pärast invasiooni algust kaotanud 5083 sõjakõlbulikku ühikut sõjatehnikat. Neist vähemalt 3238 on hävinud, 109 kahjustatud ja 326 mahajäetud. Hulk sõjatehnikat on langenud ka Ukraina vägede kätte. 

Ukraina võimud vahistasid Bahmutis reeturid, kes aitasid Venemaa sõjaväelasi

Ukraina politsei teatas pühapäeval, et vahistas Bahmutis kuus Venemaa poolehoidjat. Ukraina teatel aitasid need Moskva-meelsed ukrainlased Venemaa sõjaväelasi. 

Vene väed püüavad jätkata pealetungi Bahmuti suunal. Bahmut on Ukrainale strateegiliselt oluline, kuna sealt läheb otsetee Donetski oblasti ühe olulisema ukrainlaste käes oleva linna, Slovjanski juurde ning kaitsjatel ei ole seal kasutada maastiku eeliseid.

Ukraina vägede peastaabi teatel ründasid Vene üksused ka Avdiivkat, Slovjanskit. 

CNN: senaatorid Graham ja Blumenthal toetavad Venemaa kuulutamist terrorismi riiklikuks toetajaks

Mõlemad senaatorid leiavad, et võivad koguda kahepoolse toetuse seaduseelnõule, mis sunniks president Joe Bidenit selle vastu võtma, vahendas CNN. 

Mõlemad senaatorid külastasid kevadel ka Kiievit, kus kohtusid Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga.

Nimekirja lisamine tooks endaga kaasa palju ulatuslikumad sanktsioonid kui need, mis seni Venemaa suhtes on kehtestatud.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 42 340 (võrdlus eelmise päevaga +140);

- tankid 1811 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 4070 (+15)

- lennukid 223 (+0);

- kopterid 192 (+1);

- suurtükisüsteemid 960 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 261 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 132 (+5);

- operatiivtaktikalised droonid 750 (+6);

- tiibraketid 182 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2978 (+8);

- laevad / paadid 15 (+0);

- eritehnika 86 (+0).

Suurimaid kaotusi kandsid vene väed Donetski suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.