Nii esimesel kui teisel hankel õnnestus varude keskusel osta 100 gigavatt-tunni võrra gaasi. Teise hanke hinnaks kujunes 19,2 miljonit eurot ehk megavatt-tunni eest maksti 192 eurot.

Praeguseks on välja kuulutatud kolmas hange ning tulemused peaksid selguma augusti teises pooles, ütles ERR-ile varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu.

Ploompuu sõnul jääb alati lootus, et kolmanda hankega suudetakse osta valitsuse seatud eesmärgist puuduolev 800 gigavatt-tundi, kuid senine kogemus näitab, et nii ei pruugi minna.

"Ootame 800 gigavatt-tundi endiselt, aga kas päris selliseks optimismiks on praegu põhjust – ilmselt ei ole. Ei ole väga selget eesmärki, et selline kogus peaks tulema. Ma arvan, et see (kolmas hange – toim.) ei jää päris viimaseks hankeks, õnneks on talveni veel mõned kuud aega," lausus ta.

Teise hankega läks ostetud gaas kallimaks ning sama trend jätkub gaasibörsi futuure vaadates ka kolmanda hankega. Esmaspäeva seisuga oli gaasibörsil TTF tõusnud futuuride hind 200 eurole megavatt-tunni eest.

Ploompuu sõnul ei ole võimatu, et futuuride hind veel sel aastal langeb, kuid sellele lootma ei saa jääda.

"Futuuridega on nii, et need võivad ka langeda, kui tuleb turule positiivseid uudiseid. Langust ei saa välistada, aga  ei saa teha ka arvutusi, et hangime selle gaasi 100 euroga (megavatt-tunnist). See ei ole ilmselt enam praegu reaalne," lausus Ploompuu.

Valitsus eraldas varude keskusele teravatt-tunni soetamiseks 170 miljonit eurot, mis tähendab, et megavatt-tunni kohta on varude keskusel raha 170 eurot. Juba eelmine hange näitas, et see piir on ületatud. Seega peab varude keskus ettenähtud gaasivaru soetamiseks valitsuselt suure tõenäosusega lisaraha küsima.

"Kui teha arvutus, siis kindlasti peaks. Aga tuleb otsa vaadata ka sellele, et esialgu oleme eesmärgist veel päris kaugel. Esialgu pole mõtet (valitsuse eraldist) suurendada. Meil on veel vabu vahendeid, mille eest gaasi osta, praegu piisavalt. Aga jah, kui me järgmise hankega peaksime saama suurema koguse, siis see teema võib tulla esile," ütles Ploompuu.

Seda hirmu, et kallilt soetatud gaas varude keskusele kätte jääb, kui hinnad langema peaksid, tema sõnul pole.

"Meie varu on kriisivaru. Eeldusel, et see võetakse kasutusele olukorras, kus kommertsvarud on ammendunud ja turul on defitsiit ja defitsiit põhjustab tavaliselt kõrgemaid hindu. Põhieeldus on, et kui seda gaasi kunagi vaja läheb siis on hinnad kõrged. Meie varu on väga viimane õlekõrs," lausus Ploompuu.

Lisaks varude keskuse hangitavale riigi strateegilisele gaasivarule soetas Elering tänavu kevadel 105 gigavatt-tunni mahus gaasivaru, mis on mõeldud eelkõige kaitstud tarbijagruppidele ehk kodumajapidamiste ja gaasil töötavate kaugkütte katlamajade gaasi tagamiseks.