Tänavu 3. augustil maksis elektrienergia Soomes 10,16 eurot, samal ajal tuli Eesti klientidel selle eest maksta 379,43 eurot. Nii drastiline hinnavahe on küll erandlik, kuid elektri hind ületab Eestis hinnapiirkonnas sageli Soome oma.

Aastaid panganduses ja muudel kohtadel tippjuhina töötanud Urmas Somelar kirjutas sotsiaalmeedias nimetatud päeva kohta, et samal ajal, kui Eesti elektrihinna vahe Soomega oli juba enam kui sajakordne, oli Eesti enda import minimaalne, 136 megavatti, Soome import aga 1256 megavatti.

Somelar küsis, kuidas ja miks on Estlink töös peamiselt Läti ja Leedu vajaduste rahuldamiseks ja kui palju Läti ja Leedu selle ehitust rahastasid? Samuti tõstatas ta küsimuse, kui palju on Lätist ja Leedust laekunud niinimetatud ülekoormustasu ning mille alusel ja millisele ringkonnale Elering kaablimahtu jagab?

"Saaks vähe selgemaks, kes need tublid on, kes Soomest 2,87 ostavad ja Baltikumis siis seda 374,10 müüvad," lausus ta.

Somelari hinnangul peaks konkurentsiamet uurima, kuidas saavutab Nord Pool turutingimustes Eesti hinnapiirkonnas Soomega sellise hinnavahe ning seda olukorras, kus Eesti impordib vähe ja Soome palju.

"Varasem selgitus, et hinna määrab kaabli puudulik läbilaskevõime, ei päde kuidagi olukorras, kus kaablit on 1000 megavatti ja Eesti impordib 136 megavatti. Või kelle oma see kaabel ikkagi on?" küsis ta.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et hinna arvutamise ja riikidevahelise ülekandevõimsuse jaotamisega tegeleb börsioperaator, kuid Eleringi roll on seadusest tulenevalt tagada elektrisüsteemi toimimine.

"Börsihinna arvutamisel Elering ei osale. Konkreetsete hinnatasemete osas kindlatel päevadel või kauplemistundidel on parem tunnetus elektritootjatel ja kauplejatel, kes ise börsil osalevad," märkis ta.

Köster tõi välja, et riikidevahelise ülekandevõimsuse Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahel annab Elering vastavalt Euroopas kehtivatele ühtsetele reeglitele elektrituru käsutusse ja võimsuste kasutamine toimub vastavalt börsihinna arvutamise algoritmile.

Kui ülekandevõimsus kahe hinnapiirkonna vahel ammendub, siis lähevad hinnad nende piirkondade vahel lahku ehk tekib hinnaerinevus.

"Seepärast töötabki Elering täiendava Eesti-Soome ühenduse rajamise projekti kallal, et niinimetatud pudelikael Eesti ja Soome vahel likvideerida ning tagada meie tarbijatele parem juurdepääs Põhjamaade odavamale taastuvenergiale ehk vältida hinnaerinevuse teket Soomega," lausus Köster.

Tänavu suvel sõlmis Elering Soome süsteemihalduri Fingridiga kokkuleppe, mis käsitleb praktilisi ettevalmistusi EstLink 3 rajamiseks. Otsustamata on uue ühenduse võimsus, mis võib ulatuda vahemikku 700-1000 megavatti. EstLink 3 käivitub eelduste kohaselt 2030-ndate esimeses pooles.

Laekuva ülekoormustasu kasutamise paneb paika Euroopa Liidu regulatsioon, mille kohaselt tule seda kasutada eelkõige ülekandevõimsuste säilitamiseks ja suurendamiseks ehk just selleks, et kaotada hinnaerinevused eri hinnapiirkondade vahel.

"Näiteks EstLink 3 investeeringu puhul on ülekoormustasu kindlasti oluliseks rahastusallikaks," kinnitas Köster.

Eesti ja Soome vahel praegu töötavate EstLink 1 ja EstLink 2 summaarne ülekandevõimsus on 1000 megavatti. Esimene ühendus alustas Eesti ja Soome vahel tööd 2006. ja teine 2013. aastal.