Lähikuudel elektri hinnale leevendust ei paista
Elektri hind püsib kõrge ka lähikuudel. Samas pole hinnatõus elektri tarbimist vähendanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul lähikuudel leevendust kõrgetele elektrihindadele ei paista.
"Eelmise aasta lõpus arvasime veel, et kevadel tuleb hind alla ja tõsi, ta hakkaski veebruaris langema, aga nüüd on suvi ja hinnad on kõrgemad. Ma arvan, et on mõistlik arvestada, et soodsamaks ei lähe hinnad ja tuleks üle vaadata, kas on võimalik hinnad fikseerida," rääkis Uiga.
"Meil on plaanis universaalteenuse pakett, sellega välja tulla. Kodutarbijatele töötab riik välja universaalteenuse, fikseeritud hinnaga paketi. Me soovime seda rakendada juba 1. oktoobrist. Töö käib selle nimel. Me peame augusti keskel sellega juba välja tulema ja liikuma riigikokku, sest see vajab seadusemuudatust," lisas ta.
Et elektrihinnad läheksid alla, on vaja suurendada soodsama elektri tootmisvõimekust. See nõuab investeeringuid ja võtab aega.
"Meil on täna väga palju jaamasid, mis on 40, 50, 60 aastat vanad ja nende hooldus on järjest keerulisem. Ja samas on olnud viimastel aastatel selline olukord, kus neid praktiliselt pole vaja olnud ja paljusid neist on plaanitud sulgeda ja seetõttu pole neisse investeeritud. Nüüd, kui nõudlus on ootamatult suurenenud, siis on hakatud neid jaamasid rohkem sel suvel remontima, et olla talveks valmis," selgitas energeetikaekspert, Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel.
Hinnatõus ei ole elektri tarbimismahtusid alla toonud. Eelmisel aastal tõusis Eestis elektritarbimine ligi seitse protsenti ja ka tänavu on Kiseli sõnul oodata mõningast kasvu. Suurenenud on ka naaberriikide elektritarbimine, mis mõjutab otseselt Eestis elektri hinda.
"Kuna kõige kallimad tootmisvõimsused on täna Lätis ja Leedus ja ka defitsiit on seal kõige suurem, siis see määrabki ära selle elektri hinna taseme praegusel turul. Ehk tuleb investeerida rohkem uutesse tootmisvõimsustesse, elektrijaamadesse. Eesti on omalt poolt suure osa ära teinud, aga me peaksime nägema rohkem investeeringuid Lätis-Leedus, sest seal on see pudelikael kõige suurem," rääkis Kisel.
Elektridefitsiit ei ole ainult Eestis ja Baltikumis.
"Ma ei süüdistaks lätlasi-leedukaid. Ma ütleks, et ega meil Eestis ei ole ju ka mingeid juhitavaid lisavõimsusi tulnud. Kui me võtame ühtse regioonina Baltikumi, siis me kõik Baltikumis oleme defitsiidis, kaasarvatud Eesti on defitsiidis. Meil puudub terviklikuna Euroopa Liidus, Läänemere piirkonnas ja Baltikumis samamoodi regionaalne arengukava või masterplan, millest ja kus kohas elektrit toota, elektri tootmisvõimsuse arendamise kava. Me oleme liiga palju turu usku ja et turg kõike reguleerib, aga defitsiidi tingimustes turg on moonutatud ja mingit reguleerimist siin loota ei saa," kommenteeris Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"