Transpordiameti plaan tooks maanteede äärde keskmise kiiruse automaatkontrolli

Mobiilne kiiruskaamera.
Mobiilne kiiruskaamera. Autor/allikas: ERR

Transpordiamet soovitab võtta Eestis kasutusele sõidukite keskimise kiiruse automaatkontrolli, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat.

Keskmise kiiruse automaatkontroll on kasutusel mitmel pool maailmas. Näiteks Leedus on süsteem kasutusel juba mitu aastat ja Lätis paigaldatakse see tänavu 16 teelõigule.

Üksikutest kiiruskaameratest erineb keskmise kiiruse mõõtmise süsteem selle poolest, et kaamerad on teelõigul kahes kohas. Need fikseerivad sõiduki registrinumbri ja kaameratest möödumise aja ning arvutavad kahe kaamera andmete põhjal keskmise kiiruse, millega teelõik läbiti. Nii ei saa sõidukid kaamerast möödudes lihtsalt kiirust vähendada ja seejärel tagasi üle lubatud kiiruse kiirendada.

Mitmerealisel eraldusribaga teel võib kaamerate arv olla suurem, kuna ühest kaamerast ei pruugi kõigi sõiduradade korraga katmiseks piisata.

Transpordiameti liikuvuse ja liiklusohutuse analüütik ning liikuvuse kavandamise osakonna juhataja kohusetäitja Maria Pashkevich ütles ERR-ile, et meetme kasutuselevõttu Eestis on ekspertide ringis arutatud juba 2018. aastast. Vahepeal on aga tehnika edasi arenenud ja süsteem tänu sellele kuluefektiivsemaks muutunud.

"Kui keskmine kiirus on kiiruskaamera sekkumiskünnisest suurem, siis kiiruseületamise info salvestatakse ja edastatakse menetlemiseks politsei- ja piirivalveametile. Kiirust mitteületanud sõidukite andmed kustutatakse automaatselt," selgitas Pashkevich.

Niisuguse süsteemi eesmärk on vähendada kiiruseületamist ja selle kaudu liiklusõnnetuste arvu ja raskusastet. Transpordiameti esindaja sõnul näitab teiste riikide kogemus, et keskmise kiiruse mõõtmine on väga tõhus meede.

"Teelõigu keskmise kiiruse kontrolli mõjuanalüüs näitas, et süsteemi rakendamine vähendab liiklusõnnetuste arvu 30 protsenti ja 56 protsenti hukkunuga ja raskesti vigastatutega liiklusõnnetuste arvu. Varakahjuga liiklusõnnetuste arv vähenes keskmiselt 21,6 protsendi võrra," tõi Pashkevich välja.

Ta lisas, et erinevalt praegustest kiiruskaameratest aitab süsteem kiirusest kinnipidamisele kaasa suuremal alal ja säästab seeläbi rohkem inimelusid.

Kasutuselevõtuks võib kuluda paar aastat

Plaani hakkab septembris kaaluma valitsuse juurde moodustatud liikluskomisjon ning kui see peaks piisavalt toetust leidma, selgub ka, millal ja kui palju niisuguseid kaameraid teede äärde paigaldatakse. Meetme elluviimiseks on vaja täiendada ka seadusi ning seetõttu võiks see transpordiameti hinnangul kasutusele jõuda aastatel 2024-2025.

Kas uudsete kaameratega paralleelselt jääksid kasutusele ka praegused kiiruskaamerad, ei osanud Pashkevich öelda, kuna seda otsustatakse hiljem. Näiteks aitavad praegused kiiruskaamerad liiklust ohutumaks muuta ristmikel, teeületuskohtades ja asustatud aladel, kus on väga tähtis piirkiirusest kinni hoida. Samas ei sobi keskmise kiiruse automaatjärelevalve lõikudele, kus on palju peale- ja mahasõite, reguleeritud ristmikke ja muud sellist.

"Mõistlik oleks seniseid süsteeme kasutada seadmete eluea lõpuni seal, kus nende kasutamine aitab liiklusõnnetusi ära hoida," ütles ta.

Kui palju keskmise kiiruse automaatkontrolli kasutuselevõtt maksma läheb, sõltub Pashkevichi sõnul kavandatavate lõikude arvust. Ta tõi välja, et Lätis, kus selline kontroll käivitub tänavu, on riigieelarvest selleks eraldatud 700 000 eurot ning selle eest rajatakse seitse kuni kümme lõiku kogupikkusega kuni 130 kilomeetrit. Leedus maksab ühe lõigu automaatkontrolliga varustamine ja andmevahetussüsteemiga liidestamine umbes 46 000 eurot.

Muudatusega loodab amet aidata kaasa eesmärgile, et aastatel 2023-2025 ei hukkuks liikluses aastas keskmiselt üle 40 inimese ja raskelt viga saanute arv ei ületaks 330 inimest. Tänavu on Eesti liikluses kaotanud elu 28 inimest.

Leedu statistika näitab, et pärast uudsete kaamerate kasutuselevõttu vähenes avariides hukkunute arv 60 protsenti ning keskmine kiirus langes 3,5-7,3 kilomeetrit tunnis.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: