Vallad-linnad peavad kiiruskaamerate paigaldamisega veel veidi ootama

Liikluskaamera Kristiine ristmikul on praegu ainuke, mille abil saab liiklusrikkujatele trahve teha.
Liikluskaamera Kristiine ristmikul on praegu ainuke, mille abil saab liiklusrikkujatele trahve teha. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kuigi 1. märtsist saavad omavalitsused õiguse oma territooriumile paigaldada kiiruskaameraid, ei ole oodata, et vallad ja linnad asuvad kohe uusi kaameraid paigaldama, sest valitsus pole veel kinnitanud vajalikke rakendussätteid.

Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seadusemuudatuse, millega saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse.

Seadus peaks jõustuma 1. märtsist, kuid selle rakendamiseks on vaja valitsuse määrust, millega pannakse paika täpsed nõuded liikluskaamerate paigaldamisele ja käitamisele ning valla- või linnavalitsuse osalemisele, ütles ERR-ile siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.

Määrus pole veel valitsuseni jõudnud ning on praegu alles liikumas kooskõlastusringile. Peale eelnõu täiendamist ja parandamist jõuab see valitsusele kinnitamiseks.

Peale seda saavad vallad-linnad hakata esitama taotlusi, kuhu nende territooriumile võiks liikluskaamerad paigaldada.

"Sellele järgneb paigaldamine ja seadistamine, peale mida saab liikluskaamera tööle hakata. Seega võib eeldada, et esimesed omavalitsuste poolt paigaldatavad liikluskaamerad hakkavad tööle 2022. aasta teisel poolaastal," ütles Link.

Tallinn kaamerate paigaldamisega ei kiirusta

Tallinnale pikk ooteaeg meelehärmi ei põhjusta, sest linnal polegi plaanis asuda kohe kiiruskaameraid paigaldama. Kui seda aga tegema hakatakse, eelistatakse mobiilseid kaameraid statsionaarsetele.

"Kõige probleemsemad kohad saab lahendada mobiilsete kaameratega. Statsionaarsel kaameratel on see viga, et nende paigaldamine on väga kallis ja kui need on paigas, siis kõik teavad nende asukohta juba nädala pärast. Ja nagu maanteedel, siis mõni meeter enne kaamera ulatusse sattumist vajutatakse pidurit ja pärast möödumist vajutatakse jälle gaasi. Sellist olukorda Tallinnas ei taha ja seetõttu tervitame mobiilseid kiiruskaameraid ja patrulle Tallinna tänavatel," lausus Novikov.

Statsionaarsed ehk paiksed kaamerad või täpsemalt terved kaamerate süsteemid on Tallinnal plaanis paigaldada viiele suurimale ristmikule, kus neist oleks ka reaalselt kasu, lisas abilinnapea.

Novikovi sõnul tuleb ristmikud kaameratega täita nii, et kõik seal toimuv – kiiruseületamised, punase tulega sõitmine, bussiradadele tükkimine – oleks näha, vastasel juhul pole asjal mõtet. Ristmike täitmine liikluskaameratega pole odav lõbu. "Sõltuvalt ristmikust võib hind ulatuda 100 000 kuni 300 000 euroni," ütles Novikov.

Sel aastal pole plaanis ühtki liikluskaamerat Tallinna paigaldada, ütles abilinnapea.

Praegu on Tallinnas vaid üks, Kristiine ristmik, kus töötav kaamera ka reaalselt trahve väljastab. Reidi tee alguses Russalka ristmikul asuv kaamera fikseerib vaid liiklusvoogu, sest transpordiamet ei olnud huvitatud seda enda hallata võtta. Nüüd saab Tallinn selle haldamist endale taotleda.

"Peame üle võtma olemasolevad kaamerad, suhtleme juba pikemat aega ministeeriumiga, kes töötab välja viisi, kuidas saame endale Kristiine kaamerad, ja kuidas me saame need kaamerad, mis meil juba on, lülitada ühtsesse süsteemi, et saaksime opereerida ka neid kaamerad, mis on (Tallinnas asuvatel) riigiteedel," lausus Novikov.

Novikovi sõnul ei tasu samas arvata, et Tallinn hakkab siis, kui seadus jõustub, paigaldama tohutul hulgal kaameraid, et täita linnakassat.

"Ühed ütlevad, et nüüd hakkab iga nurga peal olema kümme kaamerat ja omavalitsus muutub omamoodi kassaaparaadiks. Seda ei juhtu, sest need tulud, mis on kavandatud, on pigem sellised, mis võimaldavad katta osaliselt kaamerate opereerimiskulusid. Vähemalt Tallinnas ei muutu kaamerad fiskaalseks meetmeks," lausus Novikov.

Oma äranägemise järgi kaameraid paigaldada ei saa

Kuhu kaameraid paigutada, peab omavalitsus kooskõlastama politsei- ja piirivalveametiga (PPA) ja transpordiametiga. Esitada tuleb ka põhjendused, miks just konkreetsesse kohta liikluskaamerat soovitakse paigaldada.

PPA-st öeldi ERR-ile, et 1. märtsist ei juhtu vähemalt nende jaoks midagi, sest tegutsemiseks puuduvad rakendussätteid.

Indrek Link selgitas, et päris oma äranägemise järgi omavalitsused tõesti kiiruskaameraid paigaldada ei saa.

"Seadusemuudatuses ei ole küll tehtud vahet, kas tegemist on statsionaarse või teisaldatava kaameraga, kuid kaamera paigaldamisele peab eelnema analüüs, kust muuhulgas nähtub, miks on kavandatud asukohas otstarbekas kaamerat kasutada ja seda ei saa või ole mõistlik liikluskorralduslike, tee-ehituslike või mõne muu meetmega ohutumaks muuta," lausus Link.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: