Eesti Energia endine juhatuse esimees Sandor Liive kritiseeris teisipäeval "Vikerhommikus" Nord Pooli läbipaistmatut hinnakujundust ja soovitas muuta reegleid nii, et avalikult nähtav oleks ka see, kes teeb hinna kujundanud pakkumise, mille põhjal sünnib järgmise päeva börsihind.

Ots ütles ERR-ile, et Liive välja käidud idee on väga hea ja kindlasti oleks vaja börsi läbipaistvust suurendada, aga ellu saab seda viia Euroopa tasandil. Kuna börsireeglid kehtivad üle Euroopa, siis ei saa Eesti iseseisvalt neis muudatusi teha. Samas ei pidanud ta mõtet ebarealistlikuks.

"Arvan, et see on realistlik, aga nagu Euroopas need asjad kahjuks on - need võtavad üpris palju aega, kui tahaksime Euroopa tasandil midagi muuta. Täna näiteks räägitakse sellest, kas elektribörsi mudel on üldse mõistlik, äkki peaks olema mingi efektiivsem või parem mudel? Seda on räägitud Euroopa tasandil eelmisest sügisest alates," lausus ta ja märkis, et Eesti võib siin koos Balti ja Põhjamaade riikidega initsiatiivi näidata.

Sandor Liive sõnul analüüsis ta Nord Pooli avalikustatud suuri tabeleid, kus pakkumised läksid väga väikese sammuga üles ja tal tekkis tunne, et sellist elektrijaama polegi olemas - tegu on mingi muu pakkumisstrateegiaga.

Ots selgitas, et see võis olla mitte elektrijaam, vaid mõni tarbija, mis mingi sammuga oli nõus enda tarbimist vähendama. Tõsist manipuleerimist seni avastatud ei ole.

"Kui eelmise aasta detsembris olid hullud hinnad, siis nii Eesti regulaator kui teiste riikide regulaatorid kui Euroopa regulaator kontrollis need asjad üle ja mingisugust manipuleerimist ei ole vähemalt tänase seisuga avastatud. Kui olin konkurentsiameti peadirektor, siis me ka selle teemaga tegelesime. Vähemalt Eesti territooriumilt ei tulnud selliseid pakkumisi ja me ei saanud ka teistelt regulaatoritelt ega Euroopa regulaatorilt infot, et oleks kuskil manipuleerimine olnud," nentis ta.

Ministri nõuniku sõnul vajaks kogu Nord Pooli süsteem läbivaatamist ja reformimist ning väga võimalik, et Euroopa poolt tehakse mingi põhjalik börsireform, et vaadata üle, kas praegune viimase kaupleja süsteem sobib ning võib-olla pakkuda välja midagi uut. Kahtlemata saab läbipaistvust paremaks teha.

Eesti ei ole Otsa teada mingeid konkreetseid algatusi Nord Pooli reformimise asjus teinud. Energiaministrite ülemkogul oli börsiteema arutlusel, kuid mingeid otsuseid ei tehtud.

Ta märkis, et kui talvel on tulemas hinnad 400-500 eurot megavatt-tunni kohta ja me teame, et need on just kõige kallimate tootjate hinnad, siis tekib küsimus, kas see süsteem on parim. Samas ei olnud nõunik kindel, kas peaks kogu Nord Pooli süsteemi tingimata ebaõnnestunuks pidama.

"Vara veel seda pesuveega alla lasta, aga kindlasti ta läbivaatamist vajab. Ei ole päris normaalne, kui sellised kohutavalt kõrged hinnad on. Mingi süsteemne viga võib olla ja teiseks, ega see süsteem on ju iseenesest üpris uus, 10-20 aastat vana. Majanduslikult on see liiga lühike aeg ja ekstreemsetes tingimustes võivad tulla need nõrgad kohad välja," nentis Järvani nõunik.

Konkurentsiamet: järelevalve on ka praegu põhjalik

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab ütles Liive idee kohta Nord Pooli pakkujaid avalikustada, et tegemist on börsiga ja nende andmed on konfidentsiaalsed analoogselt finantsbörsiga.

"Börsitehingute üle teostatakse järelevalvet," lisas Haab.

Tema sõnul jälgib Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) väga intensiivselt, milliseid pakkumisi tehakse, algoritmid on teada ja kui on anomaaliaid, siis neid uuritakse. Regulaatorid teevad ka omavahel koostööd.

"Me ei saa seda teha ainult ühe riigi tasandil, vaid see peaks olema üle-euroopaline põhimõte," lausus Haab süsteemi muutmise kohta. "Kes on viimase pakkumise teinud, pole tänasel hetkel avalik, aga kui leitakse, et see annab juurde läbipaistvust ja ei riku ettevõtete ärisaladust ega muid asju, siis meiegi poolest võib see olla läbipaistev ja võiks olla näha, kes viimase pakkumise tegi."

Haab märkis, et praegugi on näha see, kes oma võimsusi turult ära võtavad, näiteks kui mõni jaam või plokk remonti läheb. Lõpuks määravad hinna mitte tootjad, vaid tarbijad, sest kui mõni suurem tarbija ütleb, et loobub tarbimisest näiteks 700 euro juures megavatt-tunni eest, siis ta vabastab selle ja määrab hinna, annab turule tagasi oma tarbimisosa.