Liive: Nord Pooli läbipaistvust tuleks suurendada enne kui see prügikasti visata
Eesti Energia endise juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul tuleks elektribörs Nord Pool muuta senisest märksa läbipaistvamaks ning tuua välja konkreetsed põhjused, miks elektri hind mingil päeval nii kõrgele kerkib.
"Enne kui tänane Nord Pooli süsteem prügikasti visata ja minna tagasi plaanimajanduse juurde, tahaks ma näha rohkem läbipaistvust Nord Pooli süsteemi juures. Kasvõi eilse rekordilise elektrihinna puhul tahaks teada, kus see elektrijaam siis on, millel nii kallid tootmiskulud on. Ma analüüsisin Nord Pooli avalikustatud suuri tabeleid, kus pakkumised läksid nii väikese sammuga üles ja tekkis tunne, et sellist elektrijaama polegi olemas. Et see on hoopis mingi muu pakkumisstrateegia," sõnas Liive "Vikerhommikus".
Liive sõnul tagas suurem läbipaistvus ka suurema usalduse.
"Sest mitte ainult Eesti, vaid ka Läti, Leedu ja põhjamaade rahvas maksab seda roppu elektrihinda ju kinni praegu. Ja siis me ütleme, et me ei ütle seda, kes seda hinda üles ajas, sest meie turureeglid on sellised. Me pole siiamaani ju ka kuulnud, kust kohapealt eelmise aasta detsembris see rekordhind tuli. Ning kas see ikka oli õige ja läbipaistev ja reeglitega kooskõlas. Ehk Nord Pooli läbipaistvust tuleks suurendada enne, kui see päris prügikasti visata."
Liive kinnitas, et kuigi ta on ise turu-usku, siis ta toetab uue valitsuse koalitsioonileppe sätet, millega tuleb leida oktoobrist kulupõhine reguleeritud hind Eesti rahvale ja ettevõtetele.
"Siin tuleb lahendus leida, sest vastasel korral paljud inimesed ja ettevõtted talve üle ei ela," sõnas Liive.
Liive lisas, et ka Nord Pooli hinnapiirkonna riikide konkurentsiametid peaksid järelevalvet tõhustama.
Kolm põhjust, miks elektrihind on kallis
Liive tõi välja kolm suuremat põhjust, mis on aidanud kaasa elektrihinna tõusule.
Esiteks, odavaid tootmisvõimsusi on väga vähe või need ei tööta.
"Võtame tänase päeva - tuult ei ole ja tuulikud praktiliselt üldse ei tööta. Eestis on olemas ka meie oma põlevkivijaamad, mis võiks Eesti rahvale odavamat elektrit anda, aga Nord Pooli andmetel on üle 1000 megavati Eesti tootmisvõimsusi remondis. Kas siis planeeritud või planeerimata remondis. Ja eks neid suvel tulebki remontida, sest talvel on neid veel rohkem vaja. See on üks põhjus, et odavaid tootmisvõimsusi on vähe või nad ei tööta."
Teine põhjus on Liive sõnul väga kallis gaas.
"Nii elekter kui ka gaas on täna 10 korda kallimad kui oleme tavaliselt ajalooliselt harjunud. See on hullumeelsus."
Kolmas põhjus on Vene odava elektri impordi lõpp. "See oli Baltimaades ja Soomes veel aasta tagasi kuskil 2500 megavatti, mis on sama palju kui kogu Baltimaade tarbimine hetkel. See on kadunud."
Liive lisas, et kolmest põhjusest kaks on otseselt seotud Venemaaga, mis kasutab gaasikraane relvana: "Venemaa sõdib Ukrainas, aga ta sõdib laiemalt kogu läänemaailmaga, sealhulgas meiega läbi gaasi ja teiste energiakandjate."
Rohepööret hinnatõusus süüdistada ei saa
Liive ütles, et tema rohepööret hinnatõusus ei süüdistaks või kui, siis ainult Saksamaa kaudu.
"Saksamaa on oma väga heas korras tuumajaamu kinni pannud. Kolm viimast on veel töös ja praegu käib diskussioon, et neid ei tohiks see aasta veel kinni panna ning ma loodan, et ei pandagi kinni. Aga Eestis, Lätis ja Leedus on rohepööret tehtud nii vähe, et seda hinnatõusus süüdistada ei saa. Probleem selles, et Saksamaa tõmbab meie piirkonnast ära 5000 megavatti elektrit praktiliselt igapäevaselt."
Liive lisas, et kui vaadata Balti mere piirkonda, siis Eesti, Läti ja Leedu kõik impordivad elektrit. Ka Soome impordib.
"Ainukene, kes ekspordib stabiilselt, on Rootsi. Ka Norra enamus aega. Taani kui on tuuline ilm, aga kui pole, siis ka nemad impordivad. Ja sellest piirkonnast Saksamaa tõmbab ära 5000 megavatti. Võrdluseks, kolm Balti riiki tarbivad kõige külmemal talvepäeval kokku 4500 megavatti."
Küsimusele, mis kallite elektrihindade vastu aitaks, vastas Liive, et lühiajaliselt ühtegi head lahendust ei ole peale selle, mida uus valitsus on koalitsioonilepingus lubanud.
"Et nad töötavad Eesti rahvale välja odava elektri baseerudes Narva elektrijaamade kuludel. See on lühiajaline lahendus, aga pikaajaline lahendus on investeerida elektritootmisesse," sõnas Liive.
Sandor Liive töötas alates 1998. aastast kuni 30. novembrini 2014 Eesti Energias: algul finantsdirektori ja juhatuse liikmena, alates 1. detsembrist 2005 kuni 30. novembrini 2014 juhatuse esimehena.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Vikerraadio