Kevadel, kui Venemaa kallale tungis Ukrainale, siis ikkagi veel mingid kaubad liikusid. Mis seis praegu on?

Niikaua kui need erinevad sanktsioonipaketid tööle hakkasid, niikaua need sanktsioonide all olevad kaubad või nende inimeste omanduses olevate firmade kaubad, kes sanktsiooni all on, töötasid. Mõni lõpetas ära veebruarikuus, teine märtsikuus. Nüüd ka augusti algusest on meil näiteks üks masuudivedu katki jäänud, kuna see on kivisöe baasilt ja kivisöele hakkasid kehtima sanktsioonid. Nii et iga kuu on midagi ära kukkunud ja üldine olukord on selline, et kui eelmine aasta samal ajal tuli üle Narva, Koidula ja Valga piiri kuskil 8,5 kuni üheksa rongi iga päev, siis täna meil on 3,5 rongi. Kaubaveo maht on üle poole vähenenud.

Kas need rongid veavad Vene kaupa või tuleb ka näiteks Kasahstanist midagi?

Jah, tuleb küll. Tuleb Kasahstanist ja Kesk-Aasiast. Aga tuleb ka veel Vene kaupa. Tulevad näiteks Eesti tehastele Kohtla-Järvel mingid toorained, mingid kemikaalid, millest nad siis hiljem toodavad midagi. Samamoodi ka Nord Terminals AS-le mingeid toorained. Nii, et vähehaaval sellist kaupa tilgub. Aga tuleb ka naftatooteid Kasahstanist ja muid väiksemas mahus kaupu sealtkandist.

Kas selliseid märke ei ole õhus, et venelased üritavad takistada ka Kasahstani ja ka Hiina transiiti?

Nad on takistanud juba 2007. aastast. Kogu aeg takistavad, on erakorraline, kui midagi läbi tuleb sealt.

Kas selle keskmiselt kolme ja poole rongi peale päevas jäädakse pidama või võib olukord minna veelgi kehvemaks?

Sellest pool tuleb üle Valga piiri, millest on enamus Orlenist (Poola kütusekontsern - toim.) tulevad naftatooted, mis lähevad Eesti tarbeks. Ma usun, et see jääb ja see mis Venemaalt täna tuleb, seda ju ei tea, kui kaua see kestab. Et, mida nad seal läbi lasevad ja kas mingil hetkel üldse peatatakse. Me töötame siin päev korraga, vaatame, mis järgmine päev meile toob ja vaatame, kuidas võimalikult palju kokku hoida. Me oleme läinud 24-tunniselt töövahetuselt 12-tunnisele töövahetusele. Enamus jaamades, kus veel oli kaebavedu, seda enam ei ole. Kõik, mis on vägegi võimalik teha, et kokku hoida, on tegemisel. Talvel lülitame pöörmesoojendused välja ja valgustused välja, kus enam vaja ei ole.

Aga samas meil reisirongiliiklus on samal tasemel, mis eelmine aasta. Reisirongide arvudega probleeme ei ole, reisijate arv on tegelikult veel 23 protsenti suurenenud Elroni rongides. Otseselt reisijate arv Eesti raudteed ei puuduta, kuna meile makstakse rongi kaalu pealt tasu. Aga me oleme selles olukorras, et vähemalt sealt meile infratasu laekub korralikult ja rongid sõidavad hästi.

Kas infrastruktuuri kasutamise tasu tõstmisest ei pääse? kui paljudel raha tegelikult puudu jääb?

Infratasu tõsta ei saa väga palju, sellepärast, et osa kaupu ikkagi on hinnatundlikud ja see vähene, mida Venemaa läbi lubab... Siin ju käib konkurents Eesti, Läti ja Leedu vahel. Kui me ise tõstame hinda, siis loomulikult me võime selle kauba kaotada ka lätlastele ja leedukatele. Ja teistpidi, ka hinna tõstmine reisijatele tähendab, et see tuleb niikuinii riigieelarvest. Kindlasti on meil kulud suurenenud, peamiselt just energiakandjate tõttu. Ja mõned väljast sisse ostetud teenused on läinud kallimaks. Praegu selle infratasu arvestamine käib TTJA poolt. Meil on kokkulepe riigiga, et üle viie protsendi Eesti raudtee oma hinda tõsta ei tohi.

Tulevik transiitveoste osas on tume. Arvestades, milline režiim praegu Venemaal on, siis tegelikkuses hakkab valitsema meil vaikus?

Ma ei saaks öelda, et vaikus. Meil ikkagi reisirongid sõidavad ja alates selle aasta juunikuust on selline aeg, kus reisirongiliiklusest tulev infratasu on suurem kui kaubarongiliiklusest. Ja kõik meie investeeringud, mida me täna ja homme teeme, on kõik seotud ainult reisirongiliiklusega. Kaubarongiliiklusele ei tehta midagi. Elektrifitseerimine, rongi kiiruste tõstmine, liiklusjuhtimine on kõik seotud reisirongiliiklusega ja reisirongid sõidavad edaspidi korralikult ja kiiremini.