Kahe viimase aasta jooksul on Tartus uue ventilatsiooni saanud üks kooli ja üks lasteaed.

Kuigi eelmisel aastal saadi haridus ja teadusministeeriumi poolt 2,5 miljonit euro toetust, siis Tartule sellest ei piisa, ütles ERR-ile abilinnapea Priit Humal: "Sellest ei jätku ühe lasteaia renoveerimiseks. Rääkimata kogu koolivõrgust ja lasteaia võrgust. See raha on piltlikult öeldes üle saja korra väiksem kui meil vaja oleks."

Tartu linna plaan on rajada uued ventilatsioonisüsteemid vanadesse koolidesse ja lasteaedadesse täieliku renoveerimise käigus. Ehitushindade tõus on aga Tartu koolide renoveerimiskava oodatust pikemaks venitanud.

Nii ootab oma järge Tartu Kivilinna kool, rääkis direktor Karin Lukk. "Mitte enne 10 aastat, jah. 2030 millegagi on, praegu oleme järjekorras. Seoses koroonaga on lükatud asju edasi," ütles Lukk.

Praegu ootab Tartus renoveerimist 36 kooli ja lasteaeda. Seniks kuni hooned remonti ootavad hankis Tartu linn puuduliku ventilatsiooniga koolidesse õhupuhastid.

Abilinnapea Humal selgitas, et kuna vahendite kasutus on piiratud, siis saab need paigaldada need sinna, kus on kõige kriitilisem - algklassid ja lasteaiad.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski hindas õhupuhasteid pigem ajutiseks lahenduseks.

"Kindlasti need koolimajad, mis järgmisel ja ülejärgmisel aastal ei lähe tervikliku renoveerimisse ja kus ventilatsioonisüsteeme täna ei ole, nende puhul oleks põhjendatud, et klassiruumi põhised süsteemid välja ehitataks," ütles Kurnitski.

Haridus ja teadusministeeriumil puudub praegu ülevaade koolide ventilatsioonisüsteemide seisukorrast. Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar ütles, et investeeringute tegemine on olnud kogu aeg koolide kohustus ja riik saab siin ainult toetada. "Me peame erinevate koolipidajatega ehk valdavalt omavalitsustega seda teemat arutama ja kokku leppima."

Ministeerium saab koolide kohta andmed sügiseks. Edasine plaan ventilatsioonisüsteemide osas selgub samuti siis. "Kohalike omavalitsuste liiduga me eelarve läbirääkimisel peame seda arutama. Loodaks küll, et järgmise viie-kuue aastaga on ikkagi vähemalt rõhuval enamusel ventilatsioonisüsteemid olemas," lisas Riisaar.