X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kaubakeskused lülitasid kolmapäeval kalli elektri tunnil jahutuse välja

Ülemiste keskus.
Ülemiste keskus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna suuremad kaubakeskused, Ülemiste keskus ja Viru keskus, loobusid kolmapäeval kella 18-19, kui elekter oli rekordiliselt kallis, keskuste jahutamisest.

Viru Keskuse esindaja Kristel Sooaru sõnul kasutavad nad oma keskuses tehnohalduse tarkvara R8, mis jälgib andurite kaudu nii õhu kvaliteeti kui ka muid näitajaid ja reguleerib vastavalt sellele kütet ja jahutust. Reguleerimisel võtab haldussüsteem muude näitajate kõrval arvesse ka sisendite hinda.

"Konkreetne näide eilsest päevast, kui kella 18-19 oli Baltikumis elektrihinna rekord 4000 eurot/MWh, siis tänu R8 tarkvarale toimus õhu ventileerimine ja jahutamine ette, et minimeerida kõrge hinnaga elektri tarbimist, kuid samas mitte kaotades sisekliimas," ütles Sooaru ERR-ile. "Tänu ette jahutamisele ei pidanud Viru keskus ennast klientidele sulgema ja suutis ka eilses kuuma ja hinnarekordi olukorras pakkuda mugavat ostlemiskeskkonda."

Tehnohaldussüsteemi R8 kasutab ka Eesti suurim kaubakeskus, 125 000 ruutmeetrise üldpinnaga Ülemiste keskus. Keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul lülitas ka nende hoones haldussüsteem kalli elektri tunniks ventilatsiooni ja jahutuse välja.

"Püüame tagada head kliimat, aga see (elektrihind - toim) oli ikka liig. Ma usun, et jahutust välja lülitades tehti õigesti," ütles Pärnits.

Pärnits nentis ka, et keskuse üks suurimaid kulusid on just ventilatsioon. Pideva kalli elektrihinna tingimustes keskust majandades tuleb tema sõnul leida lahendusi, mis oleksid jätkusuutlikud, mitte ei lahendaks vaid ajutiselt probleemi.

Pärnitsa hinnangul peaks ka riik mõtlema laiemale toetust saavale ringile kui ainult eraisikud.

"Seda enam, et mida kallimad on hinnad, seda suurem on maksude hinnakomponent ehk riik võidab selgelt kallima hinna pealt maksudega. Selle võiks siis kas täielikult või osaliselt ajutiste toetustena tagasi ringlusesse lasta," rääkis Pärnits. "Toetused ei saa olla muidugi pikaajalised, lõpuks peab ettevõtlus ennast uuel hinnatasemel ise reguleerima, aga ajutisele toetusele ma näen küll vajadust," lisas ta.

Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkis elektri börsihind 4000 euroni MWh eest. Ka päeva keskmine hind oli rekordiliselt kõrge – 682,05 eurot MWh eest.
Sama kõrge hind on ka Lätis ja Leedus. Senine rekordhind eelmise aasta detsembris oli ligi 1000 eurot MWh.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: