Tartu gaasibussidest loobuda ei plaani
Gaasi hinnatõus on kergitanud Tartu ühistranspordi kulu, kuid linn jätkab esialgu veel seitse aastat gaasibussidega.
Kõik Tartu 64 liinibussi sõidavad gaasiga, mis on pärit kohalikust Ilmatsalu biogaasijaamast. Gaasi hinnatõus on pannud Tartu linna lisarahastust otsima.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles ERR-ile, et selle aasta lisakulu võiks olla kolm-neli miljonit eurot. "Milline saab olema järgmise aasta eelarve, seda me ka täna väga hästi ei oska öelda, milline see hinnaprognoos saab olema. Täna oleme selle aasta eelarves vajalikud vahendid leidnud," selgitas ta. "Ühistransport on väga oluline teenus ja me peame leidma võimalused, kuidas ühistransporti töös hoida."
"Loomulikult oleme heas kontaktis ka meie vedajaga, Gobus on siis Tartu linnaliinide teenindaja tänasel päeval ja arutame perspektiivid-võimalused kõik läbi," lisas Tamm. "Et meil oleks olemas see plaan, et kui mingil põhjusel peaks nüüd gaasi hind ikkagi hüpeliselt veel kasvama."
Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuhi Ramses Riive sõnul peab bussifirma hinnatõusu tõttu linnaliinidele peale maksma: "Praegu me maksame kõige rohkem peale Tartu ja Narva linna lepingutele, et sel aastal on kokku see suurusjärgus 1,2 miljonit eurot ja gaasi hinna senise tõusu jätkumise korral kuni kaks miljonit."
Viie aasta pärast hakkab Tartu linn tegelema uue bussihankega. Milline lahendus valitakse busside kütusele siis, ei teadnud Tartu ühistranspordi kvaliteedijuht Oskar Vevers öelda.
"Oleme mõelnud elektribussidele, kuid praegu on küsimärk isegi vesinik bussis. Aga see on 2029, et sinna on aega veel. Vaatame, mis see tehnika siin lähimal ajal teeb," ütles Vevers.
Vesiniku ega elektri näol ideaalset lahendust ühistranspordi jaoks veel pole, ütles Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist. "Täna ei ole seal väga tehnoloogilist revolutsiooni olnud.
Ka alternatiivsete biokütuste juures on olulised kaalumiskohad. "Kas see on ka jätkusuutlik. et siis tuleb vaadata ka seda, kas me tegelikult kulutame selle kütuse saamiseks nüüd rohkem ressursse ja energiat ja mõjutame keskkonda rohkem või me suudame seda ikkagi teha nii, et energiabilanss ehk sisse pandud energiahulk on väiksem kui välja tuleva energia kogus," selgitas Konist.