Eestis on juba mõnda aega päikeseelektri tootmise buum ning Eesti Energia tütarettevõte saab päevas kümneid ja nädalas 200 kuni 300 taotlust mikrotootjatelt.

Kui kõik elektritootjad Elektrilevi võrgus kokku lugeda, on neid praegu 13 000.

Sel suvel toodeti tipphetkedel Eestis päikeseelektrit võimsusel 400 megavatti, kokku on Elektrilevi võrku installeeritud päikesejaamu ligikaudu 450 megavati jagu. Buumi lainel tõuseb järgmiseks suveks see võimsus kindlasti üle 500 megavati, kuid tõenäoliselt ka üle 600 ning miks mitte kuni 700 megavatini, ütles Härm. "Me igal aastal oleme alahinnanud, kui palju on inimestel huvi hakata mikrotootjaks ja kui palju on äriettevõtetel huvi, et suuremaid parke rajada," märkis ta.

Härma sõnul mõjutab suurem päikeseenergia osakaal kindlasti elektri hinda ja seda tarbijale soodsamas suunas. Järgmisel kevadsuvel peaks mõju olema kindlasti suurem.

"Me juba tänavu ilusate ilmadega  oleme näinud, et elektrihinnad on madalamad. Eesti suvine tarbimine on 800 megavati juures. Kui me toodame 500 megavatti päikeseenergiat, 300 megavatti tuult, siis ongi Eesti vajadus kaetud," nentis ta.

Selle kõige ilusa juures on üks arusaadav aga: me pole piirkonnas üksi ega eraldatud võrguga ning elektri hinda mõjutab see, kuidas toodavad elektrit meie naaberriigid.

"Nüüd sõltub, mida teevad meie naabrid. Täna Eestis on rohkem päikesejaamu kui Soomes, Lätis ja Leedus kokku. Kui nemad samasuguse sammu astuvad ja seal samuti mikrotootmise buum realiseerub, siis ilusal päikesepaistelisel päeval on meil elekter sama hästi kui tasuta," lausus Härm.

Riigilt oodatakse veel 47 miljonit, ideaalolukorra saaks luua 300 miljoni euroga

Kuid ka Eestis on omad pudelikaelad, mis ei luba kõigil väike- ja mikrotootjatel võrku elektrit müüa: elektrivõrgu läbilaskevõime. Näiteks Hiiumaal pole praegu uutel liitujatel võimalik elektrit võrku müüa, kuigi huvi on seal nagu mujalgi Eestis täiesti olemas.

Elektrilevi taotles selle pudelikaela likvideerimiseks riigilt 55 miljonit eurot, millega Härma sõnul oleks võimalik likvideerida põletav vajadus nii elektrivõrgu töökindluse tõstmiseks kui ka uute liitujate võrku liitmiseks. Tänavuse lisaeelarvega saab Elektrilevi aga vaid kaheksa miljonit eurot.

Härma sõnul on ka see summa vajalik ning riigiga suheldes on alles jäänud lootus, et riigi eelarvestrateegiasse kirjutatakse tänavu sügisel sisse järgnevateks aastateks ka ülejäänud 47 miljonit eurot.

Eraldatud kaheksa miljoni eest renoveeritakse ja ehitatakse uut võrku üle Eesti kokku 500 kilomeetrit. Kuigi Hiiumaal on olukord kõige nirum, siis sellest rahast hiidlased praktiliselt midagi ei saa. Selle kompenseerimiseks hakkab Elektrilevi enne tähtaega rajama Hiiumaa ja Saaremaa vahele merekaablit ning valmis peaksid tööd olema kaks aastat varem, kui plaanitud ehk 2025. aastal.

Ideaalne olukord, kus iga mikrotootja saaks vaid paari tuhande euro eest võrguga liituda, nõuaks Härma sõnul 300 miljoni euro eest investeeringuid.

"Arvutus on tehtud tehtud nii, et kui ühiskonnana tahaksime tagada, et kui inimesel tekib mõte hakata mikrotootjaks ja ta meile taotluse esitab, et ta ei saa kunagi suuremat arvet kui tuhat – paar tuhat eurot. Ja see oleks kõikjal Eestis ja maksaks 300 miljonit. Iseküsimus on, kas see investeering on mõistlik. 55 miljonit oli kindlasti  vaja, sellega me likvideerime põletava vajaduse. 300 miljonit on selline luksuspakett, kus igal pool Eestis iga soovija saab mikrotootjaks hakata," lausus Härm.

Omainvesteeringute suurendamine kergitaks võrgutasu

Elektrilevi on viimastel aastatel investeerinud ja paigutab ka järgmistel aastatel ise võrku ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Isegi kui Elektrilevi või emaettevõtte Eesti Energia võimalused lubaks rohkem investeerida, tähendaks see võrgutasu tõusu ning see on ka põhjus, miks lisainvesteeringuteks on pöördutud riigi poole, ütles Härm.

"See 100 miljonit pole piisav, seetõttu olemegi riigilt isaraha palunud, et pudelikaelu likvideerida. Kui Elektrilevi ise investeerib, siis iga investeering suurendab võrgutasu. Seda mina ei taha. Seetõttu olen olnud seda meelt, et tuleks leida need vahendid riigieelarvest," ütles Härm.

Härm tõi näiteks, et mikrotootjaks hakkavad enamjaolt keskmisest kõrgemal elujärjel olevad inimesed, ning kui hakata neile liitumisvõimalust pakkuma Elektrilevi eelarvest, tõuseb võrgutasu kõigile, ka neile, kelle sissetulek on keskmisest madalam.

"Tõsta seda tasu, et teised saaksid hakata mikrotootjaks – mina näen, et see on selline koht, kus ühiskond tervikuna peaks panustama läbi maksuraha, mitte läbi võrgutasu," ütles Härm.

Elektrilevi, kes peab tagama väiketootjate, ennekõike uute päikeseelektrijaamade liitumise jaotusvõrguga, sai teises kvartalis 3218 elektritootja liitumistaotlust ehk üle nelja korra rohkem kui mullu samal ajal. Ligikaudu tuhandega neist sõlmiti tootjaliitumise leping.

Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas ja võimsust võrgus 545,5 megavatti. Sellega kaeti näiteks 23.–26. juunil enam kui pool Eesti elektritarbimisest.