Elektrilevi juht: näeme, et tulevikus saab suvel Eestist elektri eksportija

Mäo päikesejaam
Mäo päikesejaam Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Elektrilevi prognoosid näitavad, et kui praegu katavad päikesepargid ilusal suvepäeval pool kogu Eesti elektritarbimisest, siis paari aasta pärast võib Eestist saada päikeseelektrit eksportiv riik, ütles ERR-ile Elektrilevi juht Mihkel Härm.

Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 400 megavati (MW) jagu päikeseelektrijaamu ning taotlusi võrguga liitumiseks on sadu ja sadu. Kui plaanid täituvad ja Elektrilevi saab raha liitumisvõimsuste rajamiseks, võiks vaid paari aastaga jõuda olukorda, kus päikeseelekter katab suvistel päevadel Eesti vajaduse ning jääb ülegi, ütles Härm.

"Meie prognoosid näitavad, et paari aasta pärast ilusal suvepäeval, kui tarbimine võrgus on madal ja päike paistab, tootmine suur, siis võiks Eestist saada päikeseelektrit eksportiv maa," lausus ta.

Juba praegu, märtsis, annavad Eestis võrku ühendatud päikesejaamad keskpäevatundidel elektrit võimsusega 200 megavatti või rohkem ning see on aidanud elektri hinda madalamale viia. Suvel võivad praegused päikesepargid päikeselistel päevadel katta ära kuni pool Eestis tarbitud elektrist.

Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak ütles, et kui kõik Eestis juba valmisehitatud päikeseelektrijaamad saavad võrku liidetud, siis katavad need ära suvise nädalavahetuse päeval praktiliselt kogu Eesti elektritarbimise.

Praegu on sel päikeselisel tulevikul ees tõsised takistused. Uusi jaamu on palju ja tuleb juurde, kuid nende jaoks, kes soovivad elektrivõrguga liituda ja päikeseelektrit võrku müüa, pole paljudes Eestimaa paikades liitumisvõimsust ehk võrk on täis.

55 miljonit eurot annaks võrgus juurde 700 megavatti

Praegu on elektrivõrguga seis selline, et tootmissuunalist vaba võimsust on eelkõige suuremate asulate ja suuremate tööstuste juures. Hajapiirkonna võrkudes üle Eesti on vaba võimsus ammendunud.

Kõige kriitilisem on olukord saartel, ütles Härm – näiteks Hiiumaa võrku ei ole võimalik ühendada tootjaid, kes tahavad enda toodetud elektrit võrku anda, liituda saavad vaid need, kes enda tarbeks toodavad. Ja nii kaua, kui võrku ei investeerita, tuleb selliseid piirkondi juurde.

Et võrku investeerida, taotleb Elektrilevi riigilt 55 miljonit eurot. Seni pole riigilt vastust saadud. Vahepeal on Elektrilevi kogu Eesti läbi analüüsinud ja leidnud kohad, kus tuleks võrku investeerida ning liine ja alajaamu uuendada.

"Saartele läheks sellest 55 miljonist 20 kuni 25 miljonit ja see annaks seal 200–300 megavatti täiendavat tootmisvõimsust. Teine hea piirkond, kuhu neid vahendeid suunata, on Pärnu- ja Viljandimaa, 12–13 miljoni euroga saaks 100–150 megavatti uut tootmisvõimsust võrku juurde luua," ütles Härm.

Kokku saaks 55 miljoni euro eest üle Eesti võrku võimsust juurde 700 megavatti, lisas ta.

Härm ei osanud öelda, millal riigi poolt taotlusele vastus võiks tulla. Kui riik investeeringut ei soovi toetada, jääb Härma sõnul võimalus, et selle maksab kinni elektritarbija.

"Alati on võimalik, et see investeering tehakse tariifi arvelt, aga me näeme, et riigi sihitud toetus oleks parem, sest et kui me hakkama kiirendatud korras tegema neid investeeringuid tariifist, siis see tähendab meile kõigile võrgutasu tõusu, mida me kindlasti ei soovi," lausus Elektrilevi juht.

Suuremates linnades, nagu Tallinnas, Tartus ja Pärnus, liitumisvõimsustega probleemi praegu pole ja Härma sõnul võib päikesepaneelidest huvitatud korteriühistuid lausa julgustada liitumistaotlust esitama. "Mikrotootjad, kelle taotlusi tuleb kõige rohkem, neid me suudame kuuga ära menetleda alates sellest, et taotlus tuleb sisse kuni liitumisvõimaluse loomiseni," ütles ta.  

Eelisjärjekorras mikrotootjad

Väide, et Eestis on praegu 2000 päikeseparki, mis ootavad elektrivõrguga liitumiseks hinnapakkumist, on ühelt poolt õige, teiselt poolt mitte, lausus Härm.

"Suurusjärk on enam-vähem õige, aga seal on palju suuri arendajaid, kelle äri oluline komponent on leida kombinatsioon odavast maatükist ja odavast liitumis- ja ehitushinnast. Selleks, et parim koht leida, küsitakse maaostupakkumist tuhandetelt maaomanikelt  ja tehakse ka liitumistaotluseid üle Eesti, et saada teada, palju hind on," rääkis Härm.

"Seega öelda, et täna on 2000 taotlust liitumise ootel ja need on elektritootjad, kes on valmis kohe tootma hakkama, see on natuke eksitav," lisas ta.

Härma sõnul on praeguse buumi ajal Elektrilevis praktika selline, et liitumise taotlejad jagatakse kahte järjekorda.

"Prioriteet on mikrotootja, alla 15 kilovati, kes tahab enda maja katusele panna väikese tootmisseade ehk enda tarbeks elektrit toota. Teine (järjekord) on suuremad äriobjektid, kus meil on vaja põhivõrguga liitumisvõimsust koos arvutada. Seal on järjekorrad natuke pikemad," lausus ta.

Väikeste tootjate puhul on märgata, et majanduslikult aina mõistlikumaks muutub salvesti omamine.

"Salvesti päikeseelektrijaama juures aitab perioodil märtsist oktoobrini. Nii kui märtsis valgemad päevad hakkasid, nägime, et elektritoodang võrgus suurenes. Aga novembrist veebruarini, kui päikest on Eestis ülivähe, siis salvesti ja päikesepark üldjuhul inimese enda vajadust ära ei kata, siis peab võrgust juurde ostma," lausus Härm, lisades, et salvestite hinnad on aasta-aastalt langenud ja järjest rohkem neid Elektrilevi võrku tuleb.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: