Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härma sõnul juhiti täiendavate võrguinvesteeringute vajadusele tähelepanu juba möödunud aastal, kui käis taasterahastu vahendite jagamine.

"Tol korral jaotusvõrgu investeeringuteks raha ei jätkunud, aga õnneks leiti vahendid lisaeelarvest. Sinna esitasime endapoolsed ettepanekud lisaeelarve koostamise ajal," ütles Härm ERR-ile.

Läbirääkimised raha eraldamise osas ei olnud pikad, kokku oli vaja leppida tehnilised detailid, aga selles osas ei esinenud suuri erimeelsusi, ütles Härm.

Majandusministeeriumi ja Elektrilevi vahel kooskõlastatud lepingu alusel saab Elektrilevi kaheksa miljonit eurot võrgutöö parandamiseks ja täiendavateks liitumisvõimalusteks. Lisaeelarvest eraldatud summaga tahetakse toetada ka rohepööret ja mikrotootjate võrguga ühendamist, Elektrilevi omaosalusega investeeritakse rohepöörde kiirendamiseks 16 miljonit eurot.

Kavas on samuti 500 kilomeetri elektriliinide uuendamine ja mikrotootmise võimekuse loomine 4500 majapidamise jaoks. Võrgu tugevdustöid tehakse enam kui 20 asukohas, sealhulgas ka Märjamaal, Maardus ja Võrus.

Härma sõnul on siiski vaja kiiremas korras jaotusvõrku investeerida lisaks tavapärastele investeeringutele umbes 55 miljonit eurot.

"Kaheksa miljonit on esimene samm, aga ka ülejäänud 47 miljonit eurot on vaja lähiaastatel võrku täiendavalt investeerida. Loodame, et riigieelarve strateegia koostamisel see summa järgmistel aastatel ka eraldatakse," ütles Härm.

Esimese muudatusena rekonstrueeritakse olemasolevat elektrivõrku, vahetades olemasolevad paljasjuhtmed õhu- või maakaabli vastu. Tulemusena tekib võrgus täiendav läbilaskevõime, ja samal ajal pareneb ka töökindlus.

Härma sõnul võidavad kõik Elektrilevi tarbijad. "Kellel on juba päikesepaneelid olemas, nende jaoks on mõju suuremas töökindluses ja väiksemas rikete arvus, sest ehitame juurde ilmastikukindlat võrku. Teistel klientidel tekib aga võimalus väiksemate kuludega päikesepaneelid võrku ühendada," lausus ta.

Elektrilevi sihiks on võimaldada kõikide elamute ja ettevõtete sujuvat üleminekut taastuvenergiale, milleks Elektrilevi ka ise iga-aastasel 100 miljonit eurot investeerib. Tänaseks on Elektrilevi võrgus enam kui 12 000 väikest elektritootjat.

Olukord elektri jaotusvõrgus on kitsas

Elektrivõrgu seis on kasin, sest tootmissuunalist vaba võimsust on eelkõige tööstuste ning suuremate asulate juures nagu Tallinn ja Tartu.

Kõige kriitilisem on olukord saartel, näiteks ei olnud võimalik Hiiumaa võrku ühendada tootjaid, kes tahtsid enda toodetud elektrit võrku anda. Liituda saavad need, kes enda tarbeks toodavad.

Võrku investeerimiseks tegi Elektrilevi avalduse, kus taotles riigilt 55 miljonit eurot.

"Prioriteet on mikrotootja, alla 15 kilovati, kes tahab enda maja katusele panna väikese tootmisseade ehk enda tarbeks elektrit toota. Teine on suuremad äriobjektid, kus meil on vaja põhivõrguga liitumisvõimsust koos arvutada," lausus Härm.