Ungari on parlamentaarne vabariik, kus Ungari Rahvusassamblee valib presidendi, peaministri ja rea teisi kõrgemaid võimukandjaid. 3. aprillil 2022 toimusid Ungaris parlamendivalimised, osales 69,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ja võidu saavutas 54,1 protsendi valijate toetuse pälvinud valitsev Fideszi partei.

Valimistega üheaegselt toimus referendum, millel küsiti neli küsimust:

1. Kas toetate seksuaalse sättumuse teemaliste teabeürituste korraldamist alaealistele riiklikes õppeasutustes ilma vanema nõusolekuta?
2. Kas toetate alaealiste soovahetusravi edendamist?
3. Kas toetate alaealiste piiramatut kokkupuudet seksuaalselt vulgaarse meediasisuga, mis võib nende arengut mõjutada?
4. Kas toetate alaealistele meediasisu näitamist soomuutmise protseduuride kohta?

Kuna Ungari põhiseaduse kohaselt on referendumi tulemus siduv ainult siis, kui kehtiva hääle annab rohkem kui pool hääleõiguslikest kodanikest, siis oli opositsiooni taktikaks referendumil mitteosalemine või sedeli rikkumine. Ehkki kõigile küsimustele anti ülekaalukalt (92-96 protsenti) eitavad vastused, oli kehtivate häälte osakaal 47 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ning seega ei olnud ka referendumi tulemus kehtiv.

OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ja OSCE Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) ühine vaatlusmissioon leidis, et Ungari parlamendivalimiste kampaanias austati ühinemis- ja kogunemisvabadusi ning valimistel osalejad said suures osas vabalt kampaaniat teha. Samal ajal heideti ette, et võimalused polnud võrdsed: valitseva koalitsiooni sõnumid ja valitsuse teabekampaaniad kattusid, mis võimendas võimuliidu eeliseid.¹ See on täpne.

Valimisi vaatlesid aga ka Ungari valitsuse kutsutud nn sõbralikud poliitikud, ajakirjanikud ja kodanikuaktivistid, nende hulgas Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu liikmed. Nende hinnangul oli valimisprotsess, sh valimiste rahastamise süsteem ja ajakirjandusvabadus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.²

Käesoleva aasta märtsis mõttekoja GLOBSEC üheksas Ida-Euroopa riigis korraldatud küsitluse kohaselt (hõlmati tuhat vastajat igast riigist) arvas 52 protsenti ungarlastest, et riigi poliitiline süsteem võtab hästi arvesse nende vajadusi. Ainult Tšehhis oli see osakaal Ungarist parem, Eesti näitaja oli aga 48 protsenti.³  

Igatahes Eesti meedias seatakse Ungari sageli negatiivseks eeskujuks. Väidetavalt käib demokraatia seal järjest alla. Vennasrahva ja üldse kõigi rahvaste kohta peaksime nii ehk nii tõtt teadma, aga Ungari juhtum on topelthuvitav, sest on oluline ka demokraatia määratluse seisukohalt: milliseid riike saab nüüd ja edaspidi üldse demokraatlikuks pidada?

Liberaalsete institutsioonide hinnangud

Iga-aastaseid hinnanguid riikide demokraatiale annab mitu organisatsiooni. Peet Kask toob neist esile kolm: Freedom House (FH), Economist Intelligence Unit (EIU) ning Varieties of Democracy Institute (V-DEM). Nagu Peet Kask asjakohaselt märgib, on nende kolme hinnangud Ida-Euroopa riikide demokraatia kvaliteedile üldjoontes sarnased.⁴ Kõik kolm tunnistavad, et on pühendunud liberaalsele ideoloogiale.

2014. aastal Rootsis loodud V-DEM leiab oma raportis, et 2021. aastal on demokraatia maailmas langenud 1989. aasta tasemele, viimase 30 aasta edusammud on välja juuritud. V-DEMi liberaalse demokraatia indeks (LDI) mõõdab nii seda, kui ausad on valimised, kui ka seda, kui liberaalne on riik.

Riigid lahterdatakse poliitilise režiimi järgi nelja gruppi. Ungari paigutatakse LDI edetabelis 91. kohale maailmas ja liigitatakse alles kolmandasse, nn valimisautokraatiate gruppi. Selles grupis on V-DEM-i väitel võimul parteid, mis ei ole pühendunud demokraatlikule protsessile, ei austa vähemuste põhiõigusi, julgustavad poliitiliste vastaste demoniseerimist ja aktsepteerivad poliitilist vägivalda. Ehk "natsionalistlik-reaktsioonilised parteid", nagu V-DEM meile tuttavat sovetiaegset terminit kasutades kinnitab. Ungariga ühte gruppi kuuluvad ka näiteks Venemaa, Valgevene, Haiti ja Pakistan.

Eestile pakub see organisatsioon seevastu ühe liberaaldemokraatia juhtriigi rolli ehk kuuendat kohta maailmas ja loomulikult lahterdab esimesse gruppi. Ainus peale Eesti sellesse gruppi lahterdatud Ida-Euroopa riik on LDI indeksi järgi 30. kohal olev Läti.⁵

EIU on asutatud 1946. aastal ja tegutseb liberaalse ajakirja Economist juures, mis edendab majanduslikku liberalismi, vaba immigratsiooni ja globaliseerumist. EIU deklareerib, et väärtustab mh internatsionalismi ja multikultuurset maailmavaadet ega oma rahvuslikku lojaalsust.⁶

Eelmise aasta ülevaates raporteeritakse, et üleilmne demokraatia on kogenud kiiret allakäiku: vaid 6,4 protsenti maailma elanikkonnast naudib täisdemokraatiat, kuid üle kolmandiku peab elama autoritaarvõimu tingimustes. Eesti, kus samuti täisdemokraatiat ei ole, on EIU riikide demokraatiaedetabelis siiski 27. kohal, Ungari koht on aga 58, allapoole jäävad Euroopast vaid Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia riigid ja Venemaa.⁷

Freedom House on asutatud 1941. aastal. See liberaalne mõttekoda pakub riikide vabaduse indekseid alates 1972. aastast. Järk-järgult on arvestust muudetud, praegu on punkte andvaid küsimusi kokku 25 ning vastus igaühele neist annab 0 kuni 4 punkti, maksimum on seega 100. Hindeid antakse kahes kategoorias: poliitilised õigused ja kodanikuvabadused.

Vabadeks peab Freedom House riike, mis saavutavad vähemalt 70 punkti. Eesti reiting on 83, Ungari oma on järjest kukkunud ning alates eelmisest aastast liigitatud 69 punktiga "poolvabade" riikide hulka. Kuna FH on neist kolmest organisatsioonist kõige mõjukam, tasub just FH viimase viie aasta etteheiteid Ungarile vaadelda põhjalikumalt.

Ungari poliitilised võtmesündmused Freedom House'i silmade läbi

2016

Rühm mehi takistas opositsioonilisel parlamendiliikmel esitamast rahvahääletuse algatust valitsuse ebapopulaarse seaduse kohta, kurjategijaid aga vastutusele ei võetud. Toimus valitsuse algatatud rahvahääletus Euroopa Liidu pagulaskvootide plaani üle, mis kohustas Ungarit vastu võtma 1300 põgenikku.

Hoolimata valitsuse suurtest kulutustest sageli ksenofoobsetele kampaaniamaterjalidele oli referendum, millel osalenud valijad ülekaalukalt valitsuse vastuseisu EL-i plaanile heaks kiitsid, madala valimisaktiivsuse tõttu kehtetu.⁸ Tuli ilmsiks rida keskpanga küsitavaid tehinguid. Suleti Ungari juhtiv poliitiline päevaleht Népszabadság, kui see oli paljastanud rea valitseva parteiga seotud skandaale.⁹ FH reiting kahanes 76-le.

2017

Juunis kiitis parlament heaks meetme, mis keelas reklaamtahvlite omanikel erakondadele allahindlusi teha. Meedet peeti katseks kitsendada opositsiooni võimalusi 2018. aasta valimiste eel. Parlament kiitis heaks seaduse, mis kohustab neid valitsusväliseid organisatsioone, mis saavad aastas rohkem kui 26 000 dollari ulatuses välistoetust, identifitseerima end "välismaalt toetatavate" organisatsioonidena ja avalikustama välisannetajad.

Samuti kiitis Rahvusassamblee heaks kõrgharidusseaduse muudatused, mis muutsid Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) tegevuse sisuliselt ebaseaduslikuks, ent valitsus pikendas siiski uute seaduste täitmise tähtaega ühe aasta võrra.

Vabaühenduste seadus ja CEU-d puudutavad muudatused said nii kodumaiste vaatlejate kui ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu terava kriitika osaliseks.¹⁰ Ungari reiting kahanes 72-le.

2018

Aprilli parlamendivalimistel saavutas Fidesz kahekolmandikulise enamuse. Partei kampaaniat iseloomustas terav migrantidevastane retoorika. Viktor Orbánit kujutati "traditsiooniliste" kristlike väärtuste kaitsjana Euroopas. Opositsiooni suutlikkust Fideszile väljakutse esitada pärssis oluliselt riigi võimaluste kasutamine valitseva koalitsiooni poolt, meedia kallutatus ja piirangud, mis mõjutasid opositsiooni juurdepääsu reklaamiturule.

Riigikontroll määras jaanuaris kuuele opositsioonierakonnale trahvid, mille sissenõudmine peatati kuni valimistejärgse ajani. Põhiseaduse muudatused sisaldasid sätteid, mis seavad kõigi riigiorganite kohustuseks kaitsta kristlikku kultuuri, ning kehtestasid piirangud kogunemisvabadusele.

Valitsuse jätkuv keeldumine allkirjastamast rahvusvahelist lepingut Kesk-Euroopa Ülikooli staatuse kohta sundis ülikooli tegelikult Ungarist lahkuma.¹¹ Ungari reiting langes 70-le.

2019

2019. aasta kohalike valimiste tulemusena säilitas Fidesz kontrolli paljude Ungari piirkondade üle. Opositsioonikandidaatidel läks paremini linnades. Fidesz tegi tugeva esituse ka Euroopa Parlamendi valimistel, saades hajutatud opositsiooni vastu ligi 53 protsenti häältest. Valitsus jätkas rändajate ja varjupaigataotlejate suhtes karmi poliitikat, samuti jätkus vastasseis Euroopa institutsioonidega rändepoliitikaga seoses.

Aktivistid teatasid, et Ungari võimud keelavad transiittsoonides kinnipeetavatele varjupaigataotlejatele toitu anda. Euroopa Komisjon algatas vastuseks sellele uue uurimise. Opositsioonilised parlamendiliikmed ja ajakirjanikud kaotasid oma võimalusi valitsusele vastu seista ja valitsust kritiseerida, kuna tunnistati kehtetuks seadus, mis andis neile õiguse siseneda avalikesse ruumidesse rahvusassamblees. Edaspidi on selleks vajalik eelnev teavitamine või luba.¹² FH reiting jäi siiski samaks.

2020

Koroonasse nakatus üle 322 000 inimese ja suri üle 9500. Valitsus kasutas pandeemiat, et anda peaministrile parlamentaarse järelevalveta võim määramata ajaks. Kriminaalkoodeksi muudatustega parlamendi poolt võimaldati vale- või moonutatud teabe tahtliku levitamise eest erakorralise seisukorra ajal karistada viieaastase vanglakaristusega. Euroopa Liidu kohus otsustas mais, et taotluste menetlemise ajal varjupaigataotlejate kinnipidamiseks "transiittsoonide" kasutamine on ebaseaduslik ja Euroopa Liidu õiguse rikkumine.

Valitsus sulges transiiditsoonid, kuid uue õigusliku raamistikuga piiratakse veelgi juurdepääsu varjupaigale Ungaris. Parlament võttis vastu seaduse, mis piirab samasooliste paaride võimalusi lapsendada, sätestades, et lapse vanemad peavad olema naine ja mees.¹³ Nüüd langetas FH Ungari reitingu vabadest riikidest allapoole, 69-le.

2021

Kehtestati seadus, millega "keelustati arutelu soolise ja seksuaalse mitmekesisuse üle koolides, meedias, reklaamides ja muudes avalikes kohtades". Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse. Valitsus algatas referendumi LGBT+ teemade piiramise kohta haridusasutustes. Rahvusvahelise ajakirjanike rühma uuring paljastas, et sõltumatud ajakirjanikud, ärimehed, juristid ja poliitikud olid Iisraelis toodetud nuhkvara Pegasus salajase jälgimise sihtmärgid. Üks Fideszi parlamendiliige tunnistas nuhkvara ostmist, kuid eitas süüdistusi, nagu oleks seda kasutatud Ungari kodanike puhul.

Kaotati võrdse kohtlemise amet, Ungari üks tõhusamaid institutsionaalseid mehhanisme diskrimineerimise vastu võitlemisel, mille volitused anti üle põhiõiguste volinikule, kelle sõltumatus ja tõhusus on väga küsitavad.

Parlament hääletas kõrgkoolide ümberkorraldamise poolt, et tõsta väidetavalt nende konkurentsivõimet, mis aga tähendas, et kontroll 11 avalik-õigusliku ülikooli anti üle "avalik-õiguslikele valitsuse kontrollitavatele sihtasutustele, mille juhatusi kontrollivad valitsuse liitlased."¹⁴ Reiting ei tõusnud ega langenud.

Demokraatia- ja poliitikaalased etteheited

Osa FH etteheiteid, nagu süüdistused ajakirjandusvabaduse rikkumises või korruptsioonis, on kahtlemata tõsised, ehkki väga tõenäoliselt utreeritud. Hoopis teine asi on aga suurema osa etteheidetega, nagu näiteks "migrantidevastane retoorika", "traditsiooniliste väärtuste kaitse", referendumite korraldamine või välismaalt toetatavate valitsusväliste organisatsioonide rahastamise läbipaistvaks muutmine. Ehk nendega, mis ei ole kooskõlas liberaalse poliitikaga, ehkki on kooskõlas sõnavabadusega ning on Ungari kodanike poolt valitud parlamendi vaba valiku tulemus.

Need demonstreerivad, et Ungari poliitika ei ole liberaalne või selline, mida nimetatakse liberaalseks. Ent ühel ega teisel juhul ei tohiks need etteheited puutuda riigi demokraatia hindamisse. Vastupidi.

Esiteks tähendab piirangute seadmine poliitilisele retoorika sisule sõnavabaduse piiramist. Teiseks on riigi suveräänsust, ainult oma kodanike, mitte väljastpoolt suunatavat poliitikat poliitikateadlaste poolt alati peetud üheks kõige olulisemaks demokraatia tunnuseks.¹⁵ Ning kolmandaks on referendumite tõrjumine klassikalise demokraatiamõistmise seisukohalt arusaamatu.

Ent V-DEM, EIU ja FH pole ainsad mõõtesüsteemid. Polyarchy mõõtesüsteemi kohaselt, mis hindab demokraatiat kodanike valimistel osalemise ning valimiste konkurentsi järgi, lisavad nii üleriigilised kui ka kohalikud referendumid demokraatia kvaliteedile hoopis plusspunkte.¹⁶

Ka ajaloolaste ja poliitikateadlaste poolt laialdaselt kasutatava Polity mõõtesüsteemi tulemused ei lähe kuidagi kokku ülaltoodud liberaalsete institutsioonide hinnangutega. Polity süsteemis, mille kontseptsioon loodi 1970. aastatel ja on jäänud siiani põhiliselt samaks, mõõdetakse riikide demokraatiat kolme üksteisest sõltuva komponendi kaudu: esiteks institutsioonide ja protseduuride olemasolu, mille kaudu kodanikud saavad väljendada eelistusi alternatiivsete poliitikate ja juhtide suhtes (st valimised ja referendumid), teiseks piirangud täidesaatvale võimule ning kolmandaks kodanikuvabaduste tagatus kõigile kodanikele.

Pluralistliku demokraatia muud aspektid, nagu õigusriik, kontrolli- ja tasakaalusüsteemid, ajakirjandusvabadus jne, on nende üldpõhimõtete vahendid või konkreetsed ilmingud. Defineeritakse 21 erineva kaaluga näitajat, mille kombineerimisel saadakse üheksa liitindeksit, mille alusel kujunevad demokraatia indeks skaalal 0-10 ja autokraatia indeks skaalal 0-(-10). Nende summeerimisel saadakse POLITY indeks. Kõige demokraatlikumad on riigid POLITY indeksiga 10 ja kõige autokraatlikumad indeksiga -10.¹⁷

Peet Kask eksib, kui väidab, et Polity hinnang on äärmiselt hõre, põhinedes vaid neljal küsimusel, jättes mulje, et Polity tulemuse erinevus kolme liberaalse mõttekoja hinnangust tuleneb Polity pealiskaudsusest.¹⁸

Asi on hoopis selles, et ühelt poolt Polity (ning Polyarchy) ja teisalt FH (ning EIU ja V-DEM) lähenemised on põhimõtteliselt erinevad. Polity süsteemis ei mõõdeta seda, milline on konkreetne poliitika, kas sotsialistlik, konservatiivne või liberaalne, nagu kolm liberaalset mõttekoda EIU, V-DEM ja FH teevad, vaid seda, kui avarad ja ausad on kodanikel poliitika mõjutamise võimalused.

Ka näiteks Euroopa Liidu poliitika oleks FH järgi kõrgelt tunnustatud, ent Polity järgi ei kvalifitseeruks Euroopa Liidu segane valitsemismudel, kus parlament ei kontrolli täitevvõimu, üldse demokraatiaks.

Ning siinkohal polegi põhjust imestada, et ka hinnang Ungarile erineb, ja mitte vähe, vaid järsult. Politylt Ungarile antud demokraatia reiting on alates 1990. aastast kuni viimase andmebaasis registreeritud aastani (2018) maksimaalne, st 10 punkti. Samal ajal leidub hulk riike, mis saavad FH järgi Ungarist parema liberaaldemokraatia reitingu, on aga Polity järgi halvema demokraatia kvaliteediga, nagu näiteks Ghana (8), Botswana (8) ja Namiibia (6).

2018. aasta seisuga on Polity järgi Ungarist halvema demokraatia kvaliteediga ka need riigid, kus Ungarit eriti tugevasti kritiseeritud on, nagu näiteks Belgia (8). Ka Eesti Polity reiting on väiksem kui Ungaril, nimelt 9.¹⁹

Võiks oletada, et Polity ja FH hinnangute üldine erinevus hakkas suurenema sellel sajandil, mil liberaaldemokraatia samastamine demokraatiaga hakkas järjest jõulisemalt kujunema. Demokraatiat kui enamuse võimu on vasakpoolsed hakanud järjest seostama populismiga, vastandades seda liberaaldemokraatiaga, mil poliitikat teevad kohtud, rahvusvahelised lepingud ja ametiasutused.

Iseasi on see, kas "liberaaldemokraatia" on tõesti jätkuvalt liberaalne, või on muutunud tegelikult illiberaalseks ideoloogiaks. FH sedastab väga paljudel juhtudel, et "kuigi naisi koheldakse seaduse alusel võrdselt, on nad tipp-positsioonidel alaesindatud". Seega juurutatakse kultuurimarksistlikku ideed, et kõik soolised ja etnilised rühmad peaksid olema esindatud kõigis ühiskonnasektorites (õigus, politsei, meditsiin, ülikoolid, poliitika) võrdselt nende protsendiga elanikkonnast.

See vastandub ilmselgelt üksikisiku õigustele ning on otsustavalt illiberaalne. Seda on võimatu rakendada ilma sunniviisilise sekkumiseta. Samuti on illiberaalne ka Euroopa Liidu nõue, et liikmesriigid piiraksid sõnavabadust nn vihakõne seadustega.

Ungari, Poola, Trump, Euroopa Liidu skeptikud, Front National ja AFD jt esindavad tegelikult väga erinevaid ideoloogiaid, neid ühendab aga see, et nad distantseeruvad mitmel viisil ja erineval määral poliitilise peavoolu õigeusklikkusest. Sellest piisab, et muuta nad kõik "liberaaldemokraatide" silmis deemoniteks, kelle eemalhoidmiseks poliitikast pole ükski meetod häbiväärne.

Tõnis Saarts ja Peet Kask kinnitavad näiteks vasakpoolsele politoloogile Marcel H. van Herpenile viidates, et liberaaldemokraatia kaitsmiseks populismi eest tuleb piirata referendumite toimumist.²⁰

Nii tuleb sedastada, et on käes uus aeg, mil poliitilise pendli liikumist ühelt poolt teisele, mis on alati toimunud ja on demokraatiale omane, üritatakse muuta. Pendel peab jääma kohale, "liberaaldemokraatia" kohale. Ning selleks, et muud poliitilised voolud, eelkõige aga rahvuslus ja konservatiivsus populismina hukka mõista, tuleb ka demokraatia mõiste senine tähendus teistsuguseks väänata. Valitsustele nagu Ungari oma, mis ei vii läbi liberaalset poliitikat, tuleb aga keelata legitiimsus sellest hoolimata, et tegemist on kodanike demokraatliku valikuga. Vabadus aetakse segamini ühe ideoloogia aktsepteerimise ja tegeliku valikuvabaduse kitsendamisega.

"Liberaaldemokraatia" samastamine demokraatiaga võimaldab aga tegelikke autokraate ära tunda. Ühiskonna seisukohalt on see samastus aga väga ohtlik - nii elimineeritakse demokraatia, kodanike kõrgem vahekohus, mis erinevaid konkureerivaid ideoloogiaid kokkulepitud ja ausate reeglite järgi hindab ning ühiskonna arengut suunab. See tähendab ka lääne ühiskondade jätkuvat polariseerumist mitte ainult juba kestvate kultuurisõdadeni, vaid kuni kodusõdadeni välja.

Niisiis pole tegemist erinevusega Ungari demokraatia ja liberaaldemokraatia vahel, vaid demokraatia ja tegelikult autoritaarsete sugemetega valitsemissüsteemi vahel, mida on hakatud nimetama liberaaldemokraatiaks. Ungari pole mitte ainult demokraatia defineerimise lakmuspaberiks, vaid demokraatia klassikalise mõistmise ja praktilise rakendamise eestkõnelejaks.