Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et politseinike ja päästjate palk peaks tõusma lähiaastatel 120 protsendini keskmisest palgast. Politseinikel tähendab see palgatõusu 15  ja päästjatel 25 protsenti.

"Kui täna politseiniku palk jääb 1500 euro juurde, siis tõus peaks olema sadades eurodes Ja päästeametniku puhul on palk 1190 eurot. Selle palgaga ei saa need inimesed endale isegi kodulaenu. Me oleme riigiga loonud olukorra, kus meie jaoks üliolulised inimesed, kes tagavad kõigi turvalisuse, ei saa oma pere turvalisust garanteerida. See on mõnes mõttes riigile häbiasi," rääkis Läänemets.

Ka õpetajate keskmine palk jääb riigi keskmisele alla. Koalitsioonileppes on näiteks samuti kirjas, et eestikeelsele haridusele üleminekul seatakse eesmärgiks õpetajate üldine palgakasv. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et haridus võiks olla järgmise aasta riigieelarve üks prioriteet

"Nähes praegu keskmise palga hüppelist tõusu inflatsiooni tingimustes, võib öelda, et eesmärgiks on 2000-eurone palk õpetajale. Sest keskmine palk on juba ligi 1700 eurot. Kas see on võimalik teha ühe aastaga, kahe aastaga, kolme aastaga, sellest me räägime," lausus Lukas.

Valitsus asus riigieelarve strateegiat ning järgmise aasta riigieelarvet arutama teisipäeval ning sellest räägiti ka neljapäeval kabinetinõupidamisel. Peaminister Kaja Kallas ütles, et tõsiste vaidlusteni jõutud ei ole ning ka palgatõusude arutamine seisab koalitsioonil veel ees.

"Loomulikult palgasurve nii erasektoris kui riigisektoris tuleb, aga me peame vaatama võimalustele otsa – kui palju meil riigieelarveliselt on võimalik tõsta palku. Me peame vaatama ka, et kõrge inflatsiooni olukorras me ei annaks inflatsioonile hoogu juurde. Me oleme väga keerulises olukorras, kui meil saavad kokku kõrge inflatsioon ja majanduse jahenemine, mille jaoks on häid tööriistu vähe," lausus Kallas.

Valitsus soovib järgmise aasta riigieelarve anda riigikogule septembri lõpus.