"Suurte muudatusete ajaaken hakkab sulguma. Jäänud on 8-9 nädalat, mille jooksul ilmastik võimaldaks suuremaid pealetunge," ütles Grosberg reedel kaitseministeeriumis korraldatud briifingul.

Tema sõnul algab oktoobri lõpus või novembri alguses vihmaperiood, mis muudab maastiku suurtele masinatele raskesti läbitavaks ning madalrõhkkonnaga kaasneva pilvisus ei võimalda ka nii laialdaselt õhujõude kasutada.  

Seega võib sõda vinduma jääda, kuna suuremad muutused oleks taas võimalikud alles järgmisel kevadel, tõdes ta.

Muudatustele töötab vastu ka see, et mõlemad pooled on kandnud raskeid kaotusi ning ei pruugi suuta koguda pealtungiks vajaliku ülekaaluga vägesid, lisas kolonel. Tema sõnul on ka näha, et Venemaa saadab täiendavaid üksusi kaitsepositsioonidele Hersoni oblastisse, kus Ukraina on saavutanud mõningast edu.

Teisalt jätkab Venemaa pealetungi Donetski oblastis, kuid ilma suurema eduta, märkis Grosberg.

Sisuliselt on viimas kahe kuu jooksul, pärast Luhanski oblasti territooriumi vallutamist, olnud Vene üksuste edasiliikumine väga vaevaline ning nad pole suutnud saavutada oma järgmist eesmärki – vallutada ka Donetski oblasti territoorium, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem. Kui esimestel kuudel liikusid Vene üksused edasi 1-2 kilomeetrit päevas, siis nüüd suudavad nad edeneda kõigest paarsada meetrit päevas. Vene üksuste raskused tulenevad nii keerulisest maastikust kui ka sõja kestmisega kaasnenud kurnatusest.

Siiski ei ole Venemaa juhtkond loobunud ühestki oma väljaöeldud eesmärgist – esmajärjekorras kogu Donbassi, ehk Luhanski ja Donetski oblasti vallutamisest, aga ka Hersoni ja Zaporižžja oblasti hõivamisest, rõhutas Grosberg.

Selleks, et Venemaa suudaks oma rünnakuid jätkata, oleks neil vaja suurendada vägede isikkoosseisu ning seetõttu ongi käsil uue armeekorpuse moodustamine. Loodav 3. armeekorpus ei ole veel rindele jõudnud, aga tõenäoliselt hakkab see peagi liikuma. Ehkki ei ole veel ka teada, kuhu see paigutatakse, on siiski tõenäoline, et see tuuakse kaitsepositsioonidele, prognoosis kolonel Grosberg.

Kommenteerides Ukraina iseseisvuspäeva möödumist 24. augustil, märkis Grosberg, et peale ohvriterohke rünnaku Tšaplõnje raudteejaamale suutsid Ukraina õhutõrjujad enamuse Vene rakette alla tuua ning sõjalist kahju need ei teinud. Pigem püüdis Venemaa ukraina rahvast psühholoogiliselt mõjutada, tõdes kolonel.