Sel aastal tähistatakse rannaäärsete lõketega mitte ainult meie enda vabadust ja ühtehoidmist, vaid väljendatakse ka toetust Ukrainale ja Ukraina vabaduse eest võitlejatele.

Tulede süütamise traditsioon augusti viimasel laupäeval sai alguse rohkem kui 20 aastat tagasi Eesti saartelt ning see lähtub keskajast, mil rannikul süüdatud tuli aitas laevadel ohutult koju jõuda.

Reet Weidebaum tähistas muinastulede ööd Kaberneeme rannas. "Inimesed on kogunenud ja varsti hakkab laulma Smilers. Ma poleks aga siin, kui poleks Rait Killandit, kes on vabatahlik merepäästja," rääkis Weidebaum. "Olen täna siin tööl, nagu ka kõik teised merepäästjad. Lootsin, et tuleb rahulik õhtu ja vihma sajab. Aga väga äge on! Inimesi on palju," rääkis Killandi.

Juhan Hepner oli Haapsalus Aafrika rannas. "Haapsalus pole ma varem nii kõrget lõket näinud. Õnneks on tuulevaba ilm. Siin läks tulisemaks kui saunalaval. Et oma selga säästa, tulin paarikümne meetri kaugusele lõkkest. Üle lahe on näha, et ka Noarootsis on süüdatud tuli. Inimesi on siin tegelikult palju, aga lõkke tagant pole nad näha," rääkis Hepner.

Margus Muld veetis õhtu Saaremaal Soela rannas. "Kui varem on Saaremaal suurelt tähistatud muinastulede ööd, siis nüüd oli ainult kümme tuld. Aga ma ei kahetse, et ma just Soelasse tulin, sest siia paistab ka mitu Hiiumaa lõket. Eks ta üks suve ärasaatmise õhtu ole," rääkis Muld.