Lapsevanemate kaebuse aluseks oli kooli otsus viia kolmandate klasside õpilased algavast õppeaastast hilisemasse vahetusse, samas kui vanemad soovisid, et koolipäev algaks varem.

Madise vastas vanematele, et koolidirektori selgituse kohaselt tuleb koolipäeva hiljem alustada ruumipuuduse tõttu. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale näevad ette, et kui ühes vahetuses õppimiseks ei ole piisavalt ruumi, võib õppida kahes vahetuses. Seejuures on tingimuseks, et teise vahetuse tunnid lõppeksid hiljemalt kell 19.

"Tõite välja, et viimase kolme aasta jooksul on kolmandad klassid saanud koolipäeva alustada esimeses vahetuses ja seetõttu on vanematel tekkinud ootus, et kolmandad klassid ei pea teises vahetuses õppima. Õpilastel ega nende vanematel ei saa paraku tekkida kooli varasema tegevuse põhjal õiguspärast ootust, et alates kolmandast klassist saavad õpilased õppida ainult esimeses vahetuses," nentis ta.

Õiguskantsler lisas, et tema andmetel ei ole kool andnud sellist lubadust ja seda ei maini ka kooli õigusaktid. Tunniplaani koostades peab kool arvestama kõigi klassidega ja olud võivad aastati erineda.

Kaebusalusel koolil tuleb leida aega ka kolmanda klassi ujumistundide korraldamiseks, sest eelmisel kahel aastal ei toimunud need koroonaviiruse tõttu pidevalt ja nüüd peab leidma aja ka neljandate ja viiendate klasside ujumistundide jaoks.

Vanemad kirjutasid oma kaebuses, et hilisem koolipäeva algus võib takistada huvitegevust ja vanematel võib olla raske lastele vajalikku tuge pakkuda, lisaks väsivad lapsed väga ära, kui tunnid hilja lõppevad.

"Selge on, et kooli päevakava koostades tuleb lapse huvidega arvestada. Siiski ei saa praegusel juhul üldistatult kõigi kolmanda klassi laste kohta öelda, et lastel ei jää aega puhkuseks ja huvitegevuseks, kuna nad peavad koolis käima teises vahetuses," vastas Madise lapsevanematele. "Peale koolitöö mõjutavad lapse huvitegevuses osalemist ja puhkeaega ka pere otsused ja võimalused ning aja planeerimine väljaspool kooli."

Õiguskantsler lisas, et kui koolis tekkinud ruumipuudus ohustab õpilase õigust haridusele ja tervist, peab lahendused leidma kooli pidaja ning selle üle teeb järelevalvet haridusministeerium.

Kui haridusministeeriumi hinnangul hakkab ruumipuudus ohustama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti, saab ministeerium algatada järelevalve ning määrata rikkumise korral sunniraha.