Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võib energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu oodata aasta teises pooles majanduslangust.

"Suure tõenäosusega näeme teisel poolaastal majanduslangust. Seda oodati ka kevadel tehtud prognoosides, kuid arvestades kiirelt kallinenud energiat võib teise poolaasta langus olla kevadel arvatust sügavam," märkis Oja.

"Valitsuse lubatud meetmed peaksid aasta lõpus leevendama energiahindade kallinemise mõju majapidamistele, aga paljude ettevõtete jaoks muutub olukord kõrgete energiahindade tõttu siiski väga keeruliseks. Oluline on, et talveks oleks tagatud energiaga varustatus," lisas ta.

Majanduskasvu aeglustumine teises kvartalis oli Oja sõnul kooskõlas kevadiste prognoosidega ning tulenes sõja põhjustatud tarneraskustest ja energia kallinemisest.

"Suve jooksul on aga energiahinnad välisturgudel jätkanud kallinemist pigem kiirusega, mida oodati kevadistes riskistsenaariumides. Seetõttu võib arvata, et edasine areng saab olema kevadel prognoositust kehvem," ütles Oja.

Ettevõtete hinnangul oli majanduse olukord teises kvartalis pigem väga hea, kuid lähiajal oodatakse langust.

"Juulikuu tööstusettevõtete küsitlus näitas, et vaba tootmisvõimsust on suhteliselt vähe, ehk ettevõtete tegevusmaht on nende seadmeparki arvestades suur. Samas on järgmiste kuude kasvuootus kahanenud – see paistis eriti teravalt silma augustikuises küsitluses. Euroopas tervikuna on halvenenud tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale, kuid järgmisteks kuudeks oodatakse toodangu jätkuvat kasvu," ütles Oja.

Majanduskasvu panustasid pikemaajalisele trendile vastavalt rohkem IT-sektor ja äriteenused,

"Ootamatult negatiivse panuse andsid majanduskasvu energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus. See on vastuolus teiste andmeallikatega, sest arvestades nende tegevusalade kuiseid toodanguindekseid, oleks seal pigem võinud oodata kasvu. Näiteks elektritoodang kasvas teises kvartalis aastaga ligi 50 protsenti ja seetõttu on energeetikasektori langust SKPs raske mõista," ütles Oja.

Eksport tasakaalustas nõrgenenud sisenõudlust

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei suutnud hinnatõus info ja side valdkonna kasvuhoogu kärpida. "Eesti majanduse alustalaks olevas töötlevas tööstuses on üleval aga selged ohumärgid, sest aastatagusega võrreldes kahanes seal loodud lisandväärtus kümnendiku võrra," ütles ta.

Lõviosa teise kvartali majanduskasvust tuleb Aabi sõnul kirjutada naaberriikide arvele, sest head eksporditulemused tasakaalustasid nõrgemat sisenõudlust ja kahanevaid investeeringuid. "Seejuures pole erilist põhjust rääkida kaubaekspordist, mis on sanktsioonimajanduse ja sellest tingituna vireleva tööstuse taustal pigem kokku tõmbumas," sõnas ta.

"Kõrged sisendhinnad nii energia kui mitmete tööstussisendite puhul jäävad ettevõtjaid kimbutama veel mõneks ajaks. See mõjub majandusarengule kindlasti pärssivalt, sest kogu hinnatõusu ei ole võimalik tarbijatele edasi kanda ja ettevõtete kasumlikkus väheneb," ütles Aab.

Aabi sõnul avaldub hinnatõus majandusaktiivsuse kahanemises ja järgmistes kvartalites võib tõenäoliselt näha majanduslangust.

"Ettevõtjate hinnangud eesseisvatele kuudele on muutunud pessimistlikumaks ja kuigi uute tellimuste maht on selgelt vähenenud, siis õnneks otsest toodangu vähenemist veel pigem ei oodata," ütles ta.

Ka Aabi sõnul oleneb palju sellest, kas ja kuidas valitsus sügistalvel ettevõtjatele appi tuleb.

"Riigirahanduse jaoks tähendaks see loomulikult järjekordset tagasilööki, kuid erakordsetes tingimustes on teinekord targem see löök vastu võtta," ütles Aab.

"Eeldusel, et energia hinnad saadakse järgmiseks talveks kontrolli alla, võiks majandus 2024. aastal naasta oma endisele kasvurajale ehk kasvada taas 3-4 protsenti," märkis Aab.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti.

Vitsur: suurimaks piduriks on eksporditurgude nõrkus

Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mängib Eesti majanduse edasises käigus olulist rolli see, kuidas läheb eksporditurgudel.

"Kui me räägime, et meil oli inflatsioon teises kvartalis üle 20 protsendi, siis selle juures saavutada suuremat reaalkasvu kui 0,6 protsenti oli üsna keeruline, eriti kui arvestada seda, et meil tuleb ilmselt mõne kuu pärast rääkida sellest, et Eurooas väga mitmed suured ja tähtsad majandused on tehniliselt retsessioonis. Nii mõnelgi maal on majanduslangus olnud juba kaks kvartalit järgemööda. Ma arva, et Eesti on üsna hästi hakkama saanud, kuid trend ei ole loomulikult rõõmustav," ütles Vitsur.

Teise kvartali majanduskasvu arvestuses on Vitsuri hinnangul juba sees kolm neljandikku sõja mõjust. "Edasi on selline laienev mõju," ütles ta.  

"Suurte riikidega on see, et nende kaal ja turu suurus on otsustava tähtsusega. Kui me vaatame enda SKP-d ja seda mõjutanud majandusharusid, siis näeme, et kõige halvemini on läinud töötleval tööstusel," ütles ta. "Kuna töötlevast tööstusest on kuskil kolmveerand orienteeritud ekspordile, siis näeme, et see, et töötleva tööstuse osa oli languses, on selge, et just eksporditurgude nõrkus ja kahtlemata tarneahelate haprus on meil kõige suuremaks majanduskasvu piduriks," sõnas Vitsur.